Liikursuurtükkide kõma pani reservväelastel silmad särama
Avaldatud: 9 mai, 2025Täna kaitseväe keskpolügoonil toimunud laskeharjutusel näitasid õppusele Siil 2025 kogunenud reservväelased, et on vajadusel valmis liikursuurtükkidega K9 lahingusse minema.
Paljud tänasel laskeharjutusel osalenud suurtükiväepataljoni reservväelastest õppisid aastate eest ajateenistuses tundma järelveetavaid haubitsaid FH-70 või D-30. Need relvad teenivad juba mõnda aega Ukraina üksusi.
Eesti kaitsevägi kasutab nüüd liikursuurtükke – oluliselt modernsemaid relvi, mis võimaldavad lasta kiiremini, täpsemalt ja kaugemale. Sestap on reservväelased saanud põhjaliku ümberõppe. Osad juba eelmistel õppekogunemistel, osad alles hiljuti enne õppuse Siil 2025 algust.
„Tänane laskmine on läinud üllatavalt hästi,” ütles diviisi suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Allan Raidma. „Liikuv taktika, statsionaarne taktika – kõik toimis.”
Võimalus uusi relvi tundma õppida on reservväelaste jaoks ahvatlev. Raidma sõnul on ta näinud ka neid reservväelasi, kes esimese kutse peale õppusele tulla kõhklesid, kuid peale kohale jõudmist saabus hetk, mil nad ütlesid, et ei soovi enam ära minna. „See on see sõna, mis loeb,” sõnas Raidma.
Kapral Rain Vilumets on nende seas, kes sai K9 relvasüsteemi õppe alles hiljuti. Suurtükiväe põhitõed olid tal selged kuue aasta tagusest ajateenistusest. „Tunne on vägev,” sõnas liikursuurtüki juhtkangide juures istuv mees pärast laskeharjutust.
Ümberõpe polnud Vilumetsa sõnul liialt keeruline. „Me olime kaks nädalat igapäevaselt masina kallal ja enda positsiooni kohta on mul kõik vajaminev teada,” ütles ta.
Järelveetava suurtükiga võrreldes on liikursuurtüki suurim eelis kiirus, leidis kapral Vilumets. „Enam pole seda suurtüki lahtihaakimist. Jõuad kohale, luugid kinni, vajutad nuppu ja relv keerab ennast ise õigesti paika,” sõnas ta.
Eesti kaitseväe kaudtulevõimekus kasvab kiiresti. Tänavu said esimesed ajateenijad väljaõppe ratastel liikursuurtükiga Caesar. Suvel toimuvad esimesed lahinglaskmised Eestisse jõudnud raketisüsteemidega HIMARS.
Eesti relvade kõrval näeb õppusel Siil 2025 märkimisväärset liitlaste tulejõudu – tanke, soomukeid, helikoptereid, hävituslennukeid, mitmikraketiheitjaid ja palju muud.
Eesti üksustest osalevad Siilil kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, lisaks on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis.
Lisaks osalevad õppusel enam kui kümne liitlas- ja partnerriigi üksused. Esindatud on Ühendkuningriik, Prantsusmaa, USA, Kanada, Läti, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola ja Portugal. Esimest korda osaleb õppusel Eesti diviisi koosseisus Ühendkuningriigi 4. brigaad, mida toetavad Prantsusmaa üksused. Vaatlejaid ja instruktoreid liitub õppusega ka Jaapanist, Iisraelist ja Ukrainast.