Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuvatõmmis.

Esmaspäeval Riigikogus menetlusse võetud ja valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõus on sisuline ja lubamatu määratlus, mis käsitleb Venemaa agressiooni Ukraina sisekonfliktina, ning sellele juhtis protesti vormis tähelepanu EKRE saadik Leo Kunnas.

Järgneb väljavõte Kunnase protestist, mida vahendas Uued Uudised:

„Minu protseduuriline küsimus puudutab eelnõu 241 § 1 punkti 47 ja seal esitatud Ukraina sõja määratlust. Nüüd on see siin sellisel kujul, ma loen selle ette: „Sõjalise konflikti tõttu Ukrainas on alates 2022. aasta 24. veebruarist saadik …”

Katkestan siin lugemise. Tahan rõhutada kõigepealt seda, et see muudatus ei ole keeleline, vaid see on sisuline. Mida me selle muudatusega siia oleme siis kirjutanud? Me oleme sisuliselt kirjutanud siia sisse, et Ukrainas – s-iga lõpus – toimub sõjaline konflikt, mis tähendab, et me oleme määratlenud selle konflikti sisuliselt relvastatud sisekonflikti või kodusõjana.

Kui me näiteks ütleme, et sõjaline konflikt Malis, siis me ju ei mõista seda nii, et Niger võid Tšaad oleks Malile kallale tunginud. Me räägime konfliktist Mali sees. Sama puudutab näiteks Mosambiiki. Kui me räägime sõjalisest konfliktist Mosambiigis ja seal operatsioonil osalemisest, siis me ei mõista ju siin seda, et Zimbabwe või Lõuna-Aafrika Vabariik oleks Mosambiigile kallale tunginud. Samamoodi, kui me räägime vabadussõjast, siis me ei räägi ju sõjalisest konfliktist Eestis, või kui Venemaa tungib Eestile kallale, ka siis me ei räägi ju sõjalisest konfliktist Eestis.

Siin oleks vaja, millele ma juba eelmine kord saalis tähelepanu juhtisin, et meil on vaja see sisuliselt ära parandada, aga teise ja kolmanda lugemise vahel ei ole võimalik seda teha. Praeguses poliitilises olukorras ainukesed vastuvõetavat sõnastused võivad siin olla kas „Venemaa agressioon Ukraina vastu” või „Venemaa laiaulatuslik sõjaline kallaletung Ukrainale”. Mingeid muid määratlusi me ju ei saaks siia kirjutada. Kas tõesti, kui president Zelenskõi tuleb, me paneme sinikollased lindid rinda, tõuseme püsti pärast tema kõnet ja tunnistame, et me kirjutasime siia sisse sellise asja? Ime, et me ei kirjuta siia sisse „sõjaline erioperatsioon”. Seetõttu ma olen sunnitud kategooriliselt protestima selle eelnõu päevakorda võtmise vastu ja palun minu protest ajaloolise tõe huvides fikseerida.”

Sama probleemi seaduse sõnastuses võtsid üles teisedki EKRE ja Isamaa saadikud. „Kuidas me vaatame silma Ukraina presidendile?” küsis EKRE saadik Helle-Moonika Helme. Nimelt esineb Zelenskõi kolmapäeval video vahendusel riigikogu ees.

Viimased uudised