Lendorav saab parema kaitse
Avaldatud: 19 märts, 2025
Foto: Rainar Kurbel Kliimaminister Yoko Alender kinnitas käskkirja, millega võetakse kaitse alla 14 lendorava püsielupaika ning laiendatakse seitsme olemasoleva püsielupaiga piire Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Muudatustega tagatakse tõhusam kaitse kõigile seni kaitseta või osaliselt kaitstud lendorava (Pteromys volans) elupaikadele.
„Lendorav on Euroopa Liidus üliharuldane liik, keda leidub ainult Eestis ja Soomes. Meie kohustus on tagada selle kriitiliselt ohustatud liigi säilimine. Uute kaitsealade loomine, olemasolevate laiendamine ja elupaikade sidususe parendamine on oluline samm lendorava populatsiooni tugevdamiseks. Muuhulgas aitab püsielupaikade kaitse alla võtmine kaasa Alutaguse rahvuspargis paiknevate lendorava elupaikade seisundi parandamisele, sest uued püsielupaigad moodustavad silla Alutaguse ja teiste lendorava elupaikade vahel,” ütles kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark. Enamik kaitse alla võetavatest aladest asuvad laiendamisel olevas Alutaguse rahvuspargis.
Lendorava püsielupaikade laiendusi ja alade kaitse alla võtmise ettepanekut on menetletud üle kahe aasta ning määruse kinnitamisega viiakse pikalt kestnud protsess lõpuni. Maaomanike jaoks on see positiivne, kuna sellega antakse suurem õigusselgus, mida nad oma kinnistutel edaspidi teha saavad ning millised on nende võimalused kompensatsioonideks.
Viimastel aastatel on märgatud lendorava asustatud leiukohtade arvu kasvu. „Seireandmed näitavad, et lendoraval läheb veidi paremini ja liik on taasasustanud ka vanu elupaikasid. See on positiivne märk ning annab lootust, et liigi seisundit on võimalik parandada läbi elupaikade ja nendevaheliste sidusalade kaitse. Samas uute leiukohtade avastamine ei tähenda, et liigi seisund on hea. Meie lendorava populatsioonid on jagatud väiksemateks isoleeritud gruppideks, mis on nõrgemad ja see on ka üheks liigi arvukuse madalseisu põhjuseks. Seetõttu peame proovima isoleeritud gruppe omavahel rohkem siduda,” selgitas Kark.
Määrusega suureneb kaitstavate metsade pindala 985,5 hektari võrra, millest kaks kolmandikku jääb riigimaale. Lendorav eelistab elupaigana vanu haavapuudega segametsi, kus on ka kuuski. Sellised metsad on ühtlasi elupaigaks paljudele teistele ohustatud liikidele.
„Lendorava kaitse on märksa laiem kui ühe liigi kaitsmine. Tema elupaikade säilitamine aitab kaitsta ka paljusid teisi vanametsaliike, sealhulgas haavapuude õõntes pesitsevaid kakke, rähne ja nahkhiiri ning haruldasi samblaid, samblikke ja seeni,” lisas Kark.
Lendorav kuulub Eestis kõrgeimasse ehk I kaitsekategooriasse. Maailmas leidub lendoravat ka Venemaal, Valgevenes, Jaapanis, Hiinas ja Koreas. Lendoravat on leidunud ka Lätis, kus ta on tänaseks kardetavasti välja surnud. Kuna Euroopa Liidus leidubki lendoravat praegu teadaolevalt vaid Eestis ja Soomes, on Eesti roll tema kaitsmisel väga oluline.
Lendorava kaitse pikaajaliseks eesmärgiks on lendorava elujõulise asurkonna tagamine, mis koosneks vähemalt 250 asustatud leiukohast. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on vaja vähemalt 1000 suguküpsest loomast koosnevat populatsiooni.
Olulised tegevused on leiukohtade sidusa võrgustiku tagamine, tehispesade paigaldamine ja hooldus, kisklussurve vähendamine, liigi asurkondade isoleerituse uuringud ning maaomanike nõustamine.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
