Leedus plahvatas ilmselt Ukraina droon. President: sellised juhtumid võivad korduda
Avaldatud: 24 märts, 2026
Foto: Euroopa Liit Leedu presidendi Gitanas Nausėda sõnul on Varėna rajoonis alla kukkunud droon Venemaa sõja tagajärg Ukraina vastu. Kahjuks, kuni sõda veel käib, ei saa keegi garanteerida, et selliseid intsidente tulevikus ei esine, ütles president.
Eilse esmaspäeva 23. märtsi varahommikul lendas Leetu droon, võimalik, et Valgevenest. Droon kukkus Lavysose järve jääle ja plahvatas, kuid Leedu õhuruumi ületanud objekti sõjaväeradarid ei registreerinud. See pole esimene sarnane intsident, kui välisriikide droonid Leetu lendavad. Kaitseminister väitis, et Leetu lennanud droon oli suure tõenäosusega Ukraina päritolu ja võis raadioside segamise mõjul ära eksida, vahendab lrt.lt.
Nausėda sõnul seisavad mitte ainult Leedu, vaid ka naaberriigid silmitsi tõsiasjaga, et riiki lendab droon teisest riigist.
„Kahjuks tuleb nentida, et droonid – Venemaa või Ukraina päritolu – kalduvad oma kursist kõrvale, oma põhieesmärgist ja kujutavad endast ohtu naaberriikidele,” ütles president.
Esiteks, märkis Nausėda, peame pöörama tähelepanu droonide tuvastamise võimetele: „Meie tuvastamise võime on endiselt nõrgem, kui droonid lendavad madalatel kõrgustel – kuni 300 meetri kõrgusel. Antud juhul oli see nii.”
Presidendi sõnul on Leedul plaanid end droonide eest kaitsta, kuid kahjuks ei saa neid kõiki siin ja praegu ellu viia.
„Droonidevastased seadmed ei ole poeriiulil, et neid saaks korraga osta. On olemas teatud tarne- ja tootmisplaanid. Need on väga selgelt teada,” kinnitas Nausėda.
Nagu ta rõhutas, on sellised intsidendid Venemaa sõja tagajärg Ukraina vastu: „Keegi ei saa garanteerida, et selliseid intsidente tulevikus ei toimu – ei meie, Poola ega teised riigid.”
Teisipäeval pidas president Gitanas Nausėda oma teise kohtumise välispoliitika ja julgeolekuküsimuste arutamiseks. Sellel osalesid Seimi spiiker Juozas Olekas, Seimi fraktsioonide juhid ja komisjonide esimehed. Tänase teisipäeva, 24. märtsi hommikul kohtus president Leedu relvajõudude ülemjuhataja ja operatiivteenistuste juhtidega.
Selle formaadiga välispoliitika ja julgeolekuküsimuste arutamiseks peetud esimese kohtumise pidas president 19. veebruaril, mille järel teatati, et riigi juhid näevad Leedu välispoliitilisi suundi samal moel.
Leedu on 2027. aasta esimesel poolel Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik ja nimetab üheks oma prioriteediks Euroopa Liidu laienemise.
Kohtumine toimus ka ajal, mil Leedu poliitikud ja ametnikud on viimasel ajal arutanud suhete taaselustamist Hiinaga, Taiwani esinduse ümbernimetamist ja kaalutlusi suhete osas Valgevenega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
