Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Alates 2022. aasta esimesest kvartalist on Eesti majanduses kestnud pikk langus. Jah, ka meil Leedus oli möödunud aastal langusaeg, kuid – haruldane juhus meie ja Eesti ajaloos – ületasime selle ja liikusime edasi. Meie majandus kasvab, Eesti oma mingil põhjusel mitte, kirjutab Päevalehes Leedu töösturite liidu president Vidmantas Janulevičius.

Eesti majandus on sellisesse seisu jõudnud mitme põhjuse koosmõjus, kuid kes saaks ümber lükata (ja mitu majandusteadlast seda hoopis kinnitavad), et majanduskasv on tänavu pidama jäänud ka praeguse maksureformi tõttu. Käibemaks tõusis selle aasta algul 20%-st 22%-ni, 2025. aastast tõuseb tulumaks eraisikutele samas määras. Arutatakse võimalust tõsta 24%-ni kõigepealt 2025. aasta juulist käibemaks ja 2026. aasta algusest ka tulumaks. Ettevõtete tulumaksule planeeritakse lisada riigikaitsemaksu komponent, mis ulatuks 2 protsendipunktini ning kehtiks esialgu 2026. aasta algusest 2028. aasta lõpuni.

Soovimatusest korrata Eesti saatust otsustas Läti peatada oma maksureformi, millega taheti suurendada käibe- ja tulumaksu astmelisust. Me kõik mõistame, et Balti riikide eelarvetes on praegu eluliselt vaja lisatulu kaitsekulutuste suurendamiseks. Samas näeme meie naabrite näitel, et läbimõtlemata maksureformid seavad löögi alla majanduskasvu võimalused, masendavad tarbijaid ning pärsivad kogu riigi ettevõtlust koos SKP kasvuga.

Ma ei väsi kordamast, et väiksem SKP tähendab ka väiksemat kaitse-eelarvet. See omakorda algatab uue maksuvaldkonna köielkõnni, mis vähendab nii tarbijate kui ka ettevõtete kindlustunnet. Nii tekib nõiaring.

Viimased uudised