Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pärast seda, kui Leedu sulges vastuseks niinimetatud hübriidrünnakule oma piiri Valgevenega, jäid tuhanded Leedu veoautod teisele poole kinni. Minski režiim ähvardab need nüüd konfiskeerida.

„Ootame valitsuse otsust, mis lubaks meil Valgevenesse minna. Meil ​​on Valgevenes kinni seitse poolhaagist, seitse veoautot seisavad seal ja juhid elavad oma kabiinis,” ütles ettevõtte Kelruva juht Vitalijus Gigevičius.

Ettevõtted märgivad, et seisavad silmitsi miljonite suuruste kahjudega, millel on doominoefekt kõigile logistikasektoris, sealhulgas abiteenustele, näiteks ladustamisele, vahendab lrt.lt.

Gigevičiuse sõnul on kolmandik nende tööst seotud Valgevenega. „Ilma selle 30 protsendita poleks ka 70 protsenti tööst,” lisas ta.

Osa kaubast liikus varem Lääne-Euroopast läbi Leedu itta.

„Kui piir otsustati sulgeda, kaotasime transiitriigi staatuse. Kaubamahud vähenevad. Kogu voog läheb Poola kaudu,” ütles Gigevičius.

Teise ettevõtte veokitest on kaks kolmandikku nüüd Valgevenes kinni. „Püüame olukorraga kohaneda, aga hetkel on see kriitiline,“ ütles ettevõtte Koldlita osanik Ignas Motiejūnas.

„Me ei oodanud tegelikult, et võimud lihtsalt sulgevad piiripunktid ilma ettevõtteid teavitamata ja meile enne sulgemist võimalust andmata oma seadmed eemaldada,” lisas ta.

Pärast piiride sulgemist kehtestas Minsk Leedus ja Poolas registreeritud veoautodele riigis liiklemise keelu. Leedu vedajaid esindava ühenduse Linava andmetel on Valgevenes kinni umbes 1000 veoautot ja mitu tuhat haagist.

Seejärel palusid Leedu võimud Minskilt luba veoautodel lahkuda, kuid tulemusteta. Samuti pole selge, kuidas Valgevene sisemuses sügavamal kinni jäänud veoautod saavad piiripunktidesse sõita, kui neil on riigi teedel sõitmine keelatud.

„Võib-olla vedajad ise leiavad midagi – nad tegutsevad sellel territooriumil, nad mõistavad eripärasid paremini,” ütles Leedu siseminister Vladislav Kondratovič.

Vilnius ei kaalu piiride taasavamist, öeldes, et salakaubaveo õhupallid on viimase nädala jooksul vähenenud, isegi kui tuuled olid nende Leedu poole saatmiseks soodsad.

„Meil on naaber, kes instrumentaliseerib (muudab relvaks – toim.) kõike, mis liigub, kõike, mida ta meile ette visata saab. Me peame oma vastupanuvõimet suurendama,” ütles Leedu välisminister Kęstutis Budrys.

Samal ajal osutavad riigi logistikasektori esindajad raudteetransiidile, mis on piiri sulgemisest hoolimata endiselt avatud.

„Kui me avaldame survet, peaksime seda avaldama kõigile marsruutidele. Miks mõnel lubatakse liikuda, samal ajal kui teised peavad kahjusid kandma?” ütles Linava asepresident Oleg Tarassov.

Ettevõtete omanikud on mures, et logistikaahel läheb nüüd ümber Leedu.

„Transiiti jääb umbes poole vähemaks, me kaotame umbes 7–8 protsenti SKP-st,“ ütles Tarassov, lisades, et kahjud ulatuvad „miljarditeni”.

Leedu suletud piirid annavad Poola ja Läti ettevõtetele võimaluse, ütles Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.

„Probleeme tuleb, aga minu arvates pole need väga tõsised ja suured. Kõigi veomahtude puhul on see vaid tilk meres,” lisas ta.

Väikesed vedajad aga ei nõustu, öeldes, et mõju on tohutu. Nad kaaluvad isegi oma ettevõtete üleviimist.

„Järgmiste nädalate jooksul on meil veel teatav inerts, kaubad liiguvad endiselt. Kuid pikas perspektiivis, mõne kuu pärast, tunneme mõju – Lääne vedajad lõpetavad kauba vastuvõtmise Leetu, nad ei too seda siia ja nad peatuvad tõenäoliselt Poolas,” ütles ettevõtte Koldlita osanik Motiejūnas.

Ekspertide sõnul toimivad sanktsioonid ja piiride sulgemised ainult siis, kui kõik piirkondlikud riigid teevad seda samal ajal. Kui Läti ja Poola ei järgi Leedu eeskuju, on surve Minski režiimile minimaalne ja kannatavad ainult kohalikud ettevõtted.

Poola plaanib taasavada oma piiri Valgevenega novembri keskel.

„Kaubaveod muudavad kiiresti suunda ja läbivad neid riike. See ei ole hea ei majanduslikult ega poliitiliselt,” ütles Citadele panga ökonomist Izgorodinas.

Valgevenes ja Venemaal töötamine on aga alati olnud riskantne, isegi kui see on tulusam.

„Töö SRÜ turgudel on suhteliselt tulusam kui EL-i turgudel, kuid ettevõtjad peavad aktsepteerima suuremat riski,” ütles Izgorodinas.

Vilniuse Ülikooli rahvusvaheliste suhete ja politoloogia instituudi lektori Vytis Jurkonise sõnul on ebaõiglane süüdistada Leedut kahjudes.

„Kõik väited ja süüdistused tuleks suunata Valgevene režiimi vastu,” lisas ta.

Minsk ei suunanud kinni jäänud veoautosid spetsiaalselt selleks ettenähtud parkimistsoonidesse Katlovka rajoonis Leedu piiri lähedal.

Valgevene sõltumatu väljanne Naša Niva tsiteeris ametnikke, öeldes, et otsus tehti „ohutuse ja kaitse tagamiseks”.

Esmaspäeval teatas Valgevene president Aleksandr Lukašenka, et iga veoauto peab maksma 120 euro suuruse päevamaksu, lisades, et „Leedu võimud otsustasid mängida kassi ja hiire mängu”.

Kui raha ei maksta, konfiskeeritakse veoautod ja haagised, ütles Lukašenka.

Meedia teatel on autojuhtidel lubatud Valgevenest lahkuda ilma veoautodeta.

„Nagu Valgevene meedia teatab ja meie autojuhid kohapealt ütlevad, on piir suletud ja leedulasi ei lasta läbi isegi Medininkai kontrollpunktis,” ütles Linava asepresident Tarassov.

„Vedjad suunatakse nüüd Kotlovka lähedal asuvatesse tasulistesse parkimiskohtadesse, kus enam vabu kohti pole, või Bresti poole, mis asub Medininkaist mitusada kilomeetrit eemal. See läheb maksma lisa,” lisas ta.

Viimased uudised