Leedu pealinn valmistub vaenlase sissetungiks
Avaldatud: 12 juuni, 2025
Foto: Leedu kaitsevägi Leedu pealinnas avati uus kaitseinfrastruktuur nimega Vilniuse kilp. Linnapea Valdas Benkunskase sõnul on seal tankitõkkeid ja muud varustust, mis võiksid luua kuni 55 teetõket ja mis on mõeldud sõjaväe abistamiseks konflikti korral.
Üks võimalik rünnakutee Leedu vastu on otsene pealetung Valgevenest Vilniusesse, teatas riigi sõjaväe juhtkond. Äsja soetatud insenerivarustust üle vaadates rõhutas linnapea Benkunskas selget eesmärki: tee Vilniusesse ei tohi meenutada maanteed – see peab olema täis takistusi, vahendab lrt.lt.
„2022. aastal soovitas Harkivi linnapea meil: „Tehke oma mobiilsusvastane infrastruktuur. Nii aitate armeel peatada füüsilist sissetungi”,” ütles Vilniuse linnapea.
762 000 euro väärtuses Vilniuse kilbi varustust võidakse kasutada ka rahuajal – näiteks liikluse blokeerimiseks. Osa varustusest katsetatakse ka sügisestel sõjaväeõppustel.
„Oleme arvutanud, et vajame linna idaosas 55 teetõket. Ühel teel võib vaja minna kuni kolme kontrollpunkti,” ütles Benkunskas.
Eelmisel sügisel sai Leedu ettevõttest Gelmesta riigi peamine kaitsetehnika tootja. Kasvavad varud muutusid aga peagi probleemiks: paljud omavalitsused ei olnud valmis varustust vastu võtma ja ladustama. Kaitseministri asetäitja Aleksa rõhutas, et kuna kavandatud investeeringud ületavad miljard eurot, peavad omavalitsused sellised logistilised probleemid kiiresti lahendama.
„Me räägime 27, potentsiaalselt kuni 50 inseneritaristu punktist üle Leedu. Eesmärk on need järgmiseks aastaks valmis saada,” ütles Aleksa.
Teine murekoht on Suwalki lõhe – kitsas koridor Leedu ja Poola vahel, mis asub Venemaa eksklaavi Kaliningradi ja Valgevene vahel. Alytuse linnapea Nerijus Cesiulis märkis, et piirkonna lähedal asuv linn Alytus on juba saanud valitsuselt kaitsemeetmeteks rahastust. Järgmisel nädalal alustatakse ühe linna silla rekonstrueerimist.
„Me valmistame ette ühe silla ees auke, kuhu saaks paigaldada tankitõrjeseadmeid. Ma ei saa üksikasjadesse laskuda, aga meie sillad – ütleme nii, teatud sillad – paigaldatakse vajadusel miinidega, et kui vaenlase väed üritavad pealetungi teha, saaks sillad õhku lasta,” ütles Cesiulis.
Veel üks võimalik rünnakutelg on Leedu läänerannikul, kus kaitseettevalmistused on käimas ka Klaipedas ja Neringas – õhukesel maaribal Läänemere ja Kura lahe vahel. Neringa linnapea Darius Jasaitis ütles, et sõjavägi on piirkonna administratsiooniga regulaarses kontaktis, viib läbi õppusi ja on kehtestanud selged evakueerimisprotseduurid.
Mõningane mobiilsussvastane varustus on juba kohale toimetatud, kuigi on muret, kas rasket varustust on piisavalt, et seda vajadusel teisaldada. Jasaitis ütleb, et ta on kutsunud sõjaväge üles kõik eelnevalt kohale tooma.
„Olen soovitanud ja soovitan jätkuvalt, et me paigutaksime kõik praegu eelnevalt, […] me võiksime ajutiselt tee blokeerida isegi praegu, lihtsalt meelerahu huvides. See tundub olevat suund, kuhu me liigume,” ütles Jasaitis.
Eksperdid ütlevad, et kuigi tankitõrjetakistused on olulised, on miinid tõsise kaitseliini moodustamiseks hädavajalikud. Leedu kavatseb tankitõrjemiinidele kulutada umbes 800 miljonit eurot. Koos Soome, Poola ja teiste Balti riikidega lahkub riik ka Ottawa konventsioonist, mis keelab jalaväemiinid. Konventsioonist õiguslik lahkumine peaks lõppema järgmise aasta alguses.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
