Leedu asjatundjad kardavad sabotaaži enne Balti riikide lahti ühendamist Vene elektrivõrgust
Avaldatud: 15 jaanuar, 2025Leedu, Läti ja Eesti eralduvad Venemaa elektrisüsteemist BRELL 9. veebruaril. Päeva lähenedes peavad Balti riigid valmistuma võimalikeks intsidentideks ja sabotaažiks, hoiatavad Leedu asjatundjad.
Leedu tugevdab oma oluliste energiaobjektide kaitset, mida hakkab nüüd eraettevõtete asemel valvama avaliku julgeoleku teenistus. NATO laevad alustavad samuti operatsiooni Läänemerel, patrullides laevu, mis võivad kahjustada elektri- ja sidekaableid.
LitPol Linki elektriühendus Poolaga, mille kaudu sünkroniseeritakse Balti võrgud Mandri-Euroopa võrguga, jääb samuti avaliku julgeoleku teenistuse kaitse alla.
„Hinnatakse kõiki võimalikke versioone teatud sabotaažist ja häiretest, alates küberturvalisusest kuni teatud füüsiliste tegevusteni. Selleks kasutatakse avaliku julgeoleku teenistust, kellel on selliste kriitiliste objektide kaitsmisel kõige suurem kogemus,” ütles peaminister Gintautas Paluckas.
8.veebruaril viivad Leedu, Läti ja Eesti läbi ainsa ühise isoleeritud testi, mille järel BRELL-i süsteemi juurde enam tagasi ei pöörduta. Peaminister on hoiatanud katsete eest seda protsessi häirida.
Leedu parlamendi riikliku julgeoleku- ja kaitsekomisjoni (NSGK) juhi Giedrim Jeglinskase sõnul on Leedu valmis rünnakuid tõrjuma ja võtmeobjekte kaitsma.
„Meie merejõududelt ja piirivalvelt oleme kuulnud, et võimekus on olemas, inimesed on koolitatud, piisavad vahendid tagatud ja koostöö julgeolekuasutuste vahel on olemas. See on optimistlik, kuid loomulikult näitab iga edaspidine sündmus, kui tõhus see on,” selgitas Jeglinskas.
Leedul on elektri- ja sidekaablid Läänemeres. Kuna meri on madal ja kaablid põhjast kõrgemal, on neid lihtne kahjustada, ütles Jeglinskas.
„See on kriitiline infrastruktuur, mida on vaja Leedu elanike igapäevasteks tegevusteks,” märkis NSGK esimees.
Riigi julgeolekuosakonna (VSD) juhi Darius Jauniškise sõnul on Leedu kriitiline infrastruktuur Läänemerel hästi kaitstud. Kuid Venemaa on valmis õõnestustööd läbi viima.
„Need on kineetilised operatsioonid, mis on praegu tugevalt levinud. Kõik need kriitilise infrastruktuuri kahjustamise juhtumid, millega tuleks väga jõuliselt tegeleda, on järjekordne vahend, mida saab kasutada EL-i riikide, NATO riikide vastu,” ütles Jauniškis.
Leedu piirivalveteenistuse (VSAT) juhi Rustamas Liubajevase sõnul on merepiiri jälgimist juba praegu tugevdatud. Seni ei ole tuvastatud ühtegi kahtlast laevade manöövrit strateegiliste objektide läheduses.
„Seadusandlus annab meie teenistusele mitmeid volitusi, sealhulgas laeva peatamine, kui see ei ole teise riigi sõjaväe- või mittekaubanduslik alus, samuti pardale minek ja muud toimingud,” selgitas Liubajevas.
Endine kaitseminister Laurynas Kasčiūnas rõhutas, et suurim probleem on Venemaa nn varilaevastik. Ühte sellist naftatankerit – Eagle S – kahtlustatakse Soome ja Eesti vahelise elektriühenduse kahjustamises jõulude ajal.
Kasčiūnase sõnul on alates jaanuarist Läänemerel jälgitud laevu, mis võivad mereinfrastruktuurile ohtu kujutada.
„NATO käivitab tugevdatud valvsuse algatuse, ma nimetaksin seda NATO merepolitseiks, mis hakkab tasapisi patrullima, jälgima ja ohutsooni sisenevaid laevu tõrjuma,” ütles ta.
Endine peaminister Ingrida Šimonytė usub, et majandussanktsioonid on endiselt kõige tõhusam vahend võitluses Venemaa varilaevastikuga.
„Varilaevastik on vana, selle mehitamisega on raskusi nii kompetentsi kui ka muude aspektide osas. Selliste intsidentide arv võib kasvada, sest Venemaa ei varja oma jõupingutusi varilaevastiku laiendamiseks,” ütles ta.
USA teatas uutest sanktsioonidest Venemaa naftasektorile ning president Joe Bideni administratsiooni ametnikud nimetavad uut piirangute paketti kõige olulisemateks, mis on eales Venemaa energiale kehtestatud.
USA administratsiooni teatel on uued sanktsioonid suunatud kahele suurele Vene naftafirmale ja enneolematule arvule – 183 – tankeritele, mis ekspordivad Venemaa naftat.