Lätti ehitatakse uus suur sõjaväepolügoon
Avaldatud: 30 juuli, 2025
Pilt: Läti Raadio Sēlija/Selonia sõjaväepolügooni esimese etapi ehitus kulgeb plaanipäraselt – tööd edenevad sujuvalt ja kõik on plaanipäraselt valmis aasta lõpuks, teatas Läti Raadio 30. juulil.
Esimene etapp hõlmab lasketiirude, manööverdusteede, laskemoonaala ja muu infrastruktuuri ehitamist, mis võimaldab sõduritel ajutiselt polügoonil viibida.
„Seega jääb sinna plahvatamata lõhkekehade tsoon. See on põhimõtteliselt jagatud kaheks osaks. Siin on tee,” räägib Läti Raadiole Sēlija baasi tugikeskuse juht major Gatis Muižnieks, näidates kaarti baasiala kontuuriga.
Ta võrdleb kaarti sellega, mida ta looduses näeb – tohutu metsast tühjaks raiutud väli.
Esiteks suurtükiväe vaatlustorn, mis on veel lõpetamata. Sealt saavad sõdurid tulevikus näha tabamuskohti. Veidi kaugemal asub plahvatamata lõhkekehade ala, mida täiendavad mitmesugused sihtmärgid – vanad autod, merekonteinerid ja vallid –, kus sõdurid harjutavad täpsuslaskmist.
Seal on ka suur tiik, mis toimib nii tulekustutuse veevõtukohana kui ka ala kuivendamiseks. Piirkonnas käivad endiselt aktiivsed ehitustööd ja Läti Raadio külastuse ajal töötas seal ka rasketehnika.
Ala erinevatesse osadesse jõudmiseks tuleb läbida pikk metsateede labürint – läbi ligi 26 000 hektari suuruse maa-ala.
„Kõik need objektid, mida me nüüd näinud oleme – need kõik on esimese etapi ehitusplatsid. Esimene etapp on lühiajalise stardiplatsi ehitus. Me möödusime laskemoona hoiukohast – kõik on veel ehitusjärgus. Kolm lasketiiru, plahvatamata lõhkekehade ala – on plaanis esimeses etapis valmis saada. Snaipripüssi lasketiir ehk 1500 meetri pikkune lasketiir on samuti ehitusjärgus,” ütleb Muižnieks.
Sēlija polügooni kasutatakse peamiselt riiklike relvajõudude ja liitlasüksuste väljaõppeks, kuid on võimalik, et seal treenivad ka Leedu ja Eesti sõdurid.
Õppuste spekter ja treeningala paigutus on sarnased Ādaži sõjaväebaasi omaga, kuid peamine erinevus seisneb mastaabis. Ādažis puudub ruum brigaaditasemel manöövriteks, kuid Sēlija suudab neid majutada. Sõdurid ei paigutata treeningalale püsivalt – nad tulevad konkreetseks väljaõppe- või õppusperioodiks, et töötada võimalikult realistlikes tingimustes.
Tulevikus on seal plaanis välja õpetada ka riigikaitseteenistuse sõdureid.
Piirkonnas elavad inimesed peaksid arvestama, et piirkond suletakse – nad ei saa enam vabalt ringi liikuda, sealhulgas seeni ja marju korjata.
Kaitseminister Andris Sprūds kinnitab, et ehitustööd edenevad plaanipäraselt.
Suurem osa baasi jaoks vajalikust maast on riigi omandis, samas kui umbes 1000 hektarit on eraomandis. Praegu kuulub Kaitseministeeriumile juba peaaegu kogu polügooni esimese etapi jaoks vajalik maa. Ülejäänud maa omandamiseks on töö käimas.
„Need kõik on suured plaanid, mis ka ellu viiakse. Ka suure finantsinvesteeringuga, seega liigume edasi avaliku ja erasektori partnerlusprojektidega […]. See on strateegiline, suur projekt nii olulisuse, suuruse kui ka investeeringute poolest. Ehituse osas ei saa me kunagi noaga lõigata ja öelda, et see on õige summa.
Näeme, et on inflatsioon, hinnatõus, ka kulud muutuvad, aga üldiselt on plaanis baasi investeerida kuni 400 miljonit eurot,” ütleb Sprūds.
Töö Sēlija baasi teise etapi taristu arenduskava ja tehniliste nõuete kallal on juba käimas. Teise etapi jaoks kavandatud peamised rajatised hõlmavad manööverduskoridori, ladusid, kasarmuid, sööklat, meditsiinikeskust ja muud tugitaristut. Baasi arendamise teine etapp on eeldatavasti ellu viidud alates 2026. aastast.
Tulevane Sēlija sõjaväebaas on mitte ainult umbes kaks korda suurem kui Ādaži sõjaväebaas, vaid ka Baltimaade suurim.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
