Lätist saadetakse kuu aja jooksul välja 841 venelast
Avaldatud: 9 september, 2025
Foto: Läti Televisioon Lätist peavad oktoobri keskpaigaks lahkuma 841 Vene kodanikku, teatati Läti Televisiooni saates „De Facto” 7. septembril.
Kolm aastat on möödunud sellest, kui parlament Seim võttis vastu migratsiooniseaduse muudatused ja kohustas Lätis elavaid Venemaa kodanikke tõendama oma riigikeele oskust. 2023. aastal sooritas testi A2-tasemel 46% neist. Ülejäänutele anti kaheaastane tähtaeg, mis lõpeb järgmise paari kuu jooksul.
Samal ajal on 2024. aasta migratsiooniseaduse muudatustega juba möödunud 841 Venemaa kodaniku taotluse esitamise tähtaeg. Läti Televisiooni saate „De Facto” andmetel on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (PMLP) poolt juba saadetud kirjad, milles teatatakse, et neil on Lätist lahkumiseks aega 13. oktoobrini.
Läti piirivalve immigratsiooniteenistuse esindajad on need, kes kontrollivad Venemaa kodanikke, kes ei ole vastanud Läti Migratsiooniteenistuse palvele esitada dokumente ja kindlustada oma õigust Lätis viibida. Enamasti ei leita Venemaa kodanikke, kellel puuduvad kehtivad dokumendid, kuna selgub, et nad on juba riigist lahkunud. Kui nad aga leitakse, karistatakse neid halduskorras ja algatatakse väljasaatmismenetlus.
„Protokolli koostamine alustab väljasaatmismenetlust. Isik kas peetakse kinni ja paigutatakse kinnipeetavate välismaalaste kinnipidamiskeskusesse või humanitaarsetel põhjustel lubatakse tal jääda oma koju kuni väljasaatmismenetluse lõpuni. Sest me peame mõistma, et need on inimesed, kes on siin elanud pikka aega – mitu aastakümmet. See vara on nende oma, seega on neil tingimused, mille alusel nad saavad oma elukohas viibida. Seejärel kogutakse teave ja saadetakse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ning seejärel otsustatakse, kas kohaldada vabatahtlikku lahkumist või sunniviisilist väljasaatmist Läti Vabariigist,” ütles Piirivalve Riia teenistuse ülem kolonelleitnant Gatis Ruža.
Eelmine Seim võttis migratsiooniseaduse muudatused vastu kolm aastat tagasi, kui valimised olid pooleteise nädala kaugusel. Muude tingimuste hulgas nõuab uus seadus ka Venemaa kodanikelt, kes olid varem Läti kodanikud või mittekodanikud, riigikeele oskuse testimist. Peagi pärast seda muudeti seadust uuesti, võimaldades taotlejatel keelt õppida ja keeleeksami sooritada kahe aasta jooksul. PMLP juhi Maira Roze sõnul on selles rühmas 3871 inimest, kelle jaoks säilitati selleks perioodiks kõik sotsiaalsed garantiid.
Korduvaks läti keele testiks taotlejate arv on praegu kasvamas. Oma oskust on proovitud tõestada koguni kaheksa korda.
PMLP andmetel lõpeb pikendatud periood enamiku Venemaa kodanike jaoks järgmise 2026. aasta esimesel poolel, kes peaksid keeletesti uuesti sooritama ja turvakontrolli läbima. Jaanuaris aegub see 410 inimesel, veebruaris 462-l, märtsis 821-l, aprillis 1158-l ja mais 548-l.
Kokku mõjutavad migratsiooniseaduse esimesed muudatused 25 300 Venemaa kodanikku. Enamik neist – 16 tuhat – said Euroopa Liidu alalise elamisloa. Umbes tuhat inimest sai tähtajalise elamisloa, enamasti perekonna taasühinemise alusel, harvemini töötamise alusel. 2,6 tuhat inimest lahkus iseseisvalt.
On väike vähemus Venemaa kodanikke, kes pole näidanud üles huvi oma kohustuste täitmise vastu riigi ees ega ole vastanud vabatahtliku lahkumise kutsele. Seejärel tehakse otsus sunniviisilise väljasaatmise kohta.
Seni on välja saadetud 10 inimest. Sellistel juhtudel lubatakse Venemaa kodanikul oma asjad kaasa võtta ja kokkuleppel Vene poolega viiakse ta piirile või lubatakse tal välja lennata.
Saade De Facto rääkis Vene kodaniku Nikolaga, keda mõjutavad migratsiooniseaduse viimased muudatused. Ta on 74-aastane. Ta on pensionil, kuid töötab mehaanikuna Riia ettevõttes. Kuigi ta on Lätis elanud 37 aastat, pole ta läti keelt ära õppinud. Ta ütleb, et on vene keelega hakkama saanud. Nüüd võtab ta läti keele kursusi, kuid see pole kerge. Ta kukkus esimesel testil läbi. Tal oli just teine katse. Küsimusele, mida ta arvab võimalikust väljasaatmisohust, vastas Nikolai: „Ma ei tea. Ma ei pööra sellele erilist tähelepanu. Aga ma arvan, et mu lapsed, mu lapselapsed – nad kõik töötavad Läti heaks. Ja mina töötan ka. Miks ma peaksin lahkuma? Ma ei tea, keda ma siin segan. Ma ei saa aru.”
Selles Venemaa kodanike grupis peab umbes 2000 inimest sooritama keeleeksami. Neil on aega septembri lõpuni. Pikendust siin ei anta. 841 Venemaa kodanikku pole aga ise nõuetele vastanud. Nad on eksamile kandideerimise tähtaja mööda lasknud. Seepärast on juba saadetud teated Lätist lahkumiseks oktoobri keskpaigaks.
„Inimestele on saadetud 841 kirja. Jällegi ilmusid kohale inimesed, kes polnud midagi kuulnud ega näinud, ja alles siis, kui neile enam pensioni ei maksta, saavad nad aru, et midagi on valesti. Siis nad helistavad. Miks mulle pensioni ei maksta? Me ütleme neile: teil pole elamisluba. Nad küsivad: kus on minu elamisluba? Me ütleme: te peaksite seadust järgima,” ütles PMLP juht.
Lisaks keeleeksamile läbivad kõik Venemaa kodanikud turvakontrolli. Viimase kahe aasta jooksul on teenistused tuvastanud 327 Venemaa kodanikku, kellele on keeldutud elamisloa andmisest, kuna nad kujutavad endast potentsiaalset ohtu Läti riigi julgeolekule. Veel seitse Venemaa kodanikku, keda migratsiooniprotseduuride muudatused mõjutasid, kanti riikliku julgeolekuteenistuse soovitusel nn musta nimekirja.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
