Lätis võetakse piiriäärne maa inimeste käest ära ja see ei meeldi põllumeestele
Avaldatud: 1 august, 2025
Pilt: Läti kaitseministeerium Läti idapiiril plaanitakse riiklike kaitsemeetmete raames sundvõõrandada suuri maa-alasid, millest pool kuulub praegu eramaaomanikele ja põllumeestele. Neil pole veel teada, milliseid maid vaja läheb ja kui suur on hüvitis, teatas Läti Raadio täna 1. augustil.
Idapiiri sõjaliseks tugevdamiseks mõeldud liikumisvastase taristu loomise seaduseelnõud peaks parlament Seim arutama sügisel. Kuigi president Edgars Rinkēvičs rõhutas alles eelmisel nädalal vastutajatega kohtudes dialoogi olulisust kõigi osapooltega, teavad piiriala elanikud sellest praegu vaid nii palju kui on kirjas internetis ja sotsiaalmeedias.
Iga sundvõõrandatava maatüki puhul on kavas maaomanikuga personaalne lähenemine, kuid põllumehed juhivad tähelepanu sellele, et seda tuleks enne seaduse vastuvõtmist arutada, et piiriala ettevõtjad ja maaomanikud saaksid oma tulevikku niigi rasketes tingimustes planeerida.
„Kogu talu on nüüd selle 30 kilomeetri sees,” ütleb Ludza vallas Felicianova külas elav Aleksejs Ivanovs. Ta on kohaliku omavalitsuse liige ja ka teraviljakasvataja, kellel on veidi üle 500 hektari maad. Kogu tema maa asub kaitseministeeriumi väljatöötatud liikumisvastase taristu loomise seaduseelnõu kohaselt piirkonnas, kus riigikaitse meetmeteks võidakse maaomanikelt võõrandada kokku umbes 1000 hektarit maad.
„Viimati kuulsin sotsiaalvõrgustikes, et mõne krundi eest makstakse 200 või 100 eurot. Sa ei saa aru, mõtle, mida tahad. Keegi ei selgita, millised krundid, millised katastrid, mida võõrandatakse, kuidas see kõik toimub,” ütles Ivanovs.
Kuigi ministrid ja teised kõrged valitsusametnikud on viimasel ajal piiriala üsna sageli külastanud, ei kutsuta kohtumistele kohalikke elanikke ega maaomanikke.
Samal ajal pole Ivanovs veendunud, et otsuseid saab mõjutada. „Tahaksin teada, kas me näiteks hoolitseme nende põldude eest, mida me piiri ääres täielikult koristanud pole, või kas me ei korista neid praegu, teades, et need meilt sundvõõrandatakse,” ütleb maaomanik.
Ludza vallas elaval Aivars Tronsil ja tema pojal Ritvarsil on kaks talu, mille kogupindala on üle 1000 hektari ja kus kasvatatakse teravilja ja rohuseemneid. Talud tegelevad ka mitmesuguste teenindustegevuste ja metallitöötlemisega. Pole selge, kas uus seaduseelnõu neid mõjutab.
„Kuna asume 30 km vööndis, oleme mures, aga kas riik suudab maad erasektorilt turuhinnaga osta, mitte riigi seatud kriteeriumide järgi?” mõtiskleb Trons.
Seni on ta kuulnud, et ministeerium on alustanud läbirääkimisi piiriäärsete omavalitsustega, kuid erasektor ootab endiselt. „Me pole neilt midagi kuulnud ega keegi pole meiega rääkinud,” lisab talunik.
Ritvars Tronsi ärritab ka kohalike piiriäärsete ettevõtete vähene kaasatus sellistesse protsessidesse nagu draakonihammaste või betoonplokkide paigaldamine, kui see on vajalik.
„Põllumeeste Seim korraldas veebiseminari ja kaitseministeerium mõtles, kuidas kohalikke piiriala ettevõtjaid mobiliseerida, sest draakonihambaid tuleb millegagi liigutada. Vastus oli jah, oleme pöördunud kõigi haagistega ettevõtjate poole. Meil on ostetud haagis, ka ekskavaator, pärast Leaderi riigihanget, mis on isegi positsioneeritud munitsipaal- ja riigi tarbeks teenuste osutamiseks. Aga keegi pole meile helistanud. Seega elab kaitseministeerium oma elu, meie elame oma,” räägib ta.
Üks suurimaid talusid siinpool piiri asub Balvi vallas Baltinavas. Guntars Bartkevičs ja tema poeg on ühendanud mitu talu ja ettevõtet ning haldavad nüüd Balvi ja Ludza piirkonnas enam kui 5000 hektarit maad. Sel aastal on vihmad külvi edasi lükanud ja harimine peaks algama lähipäevil. Pole veel selge, kas tehnika pääseb märgadele põldudele sisse. „Vihma on sadanud iga päev alates 15. maist,” lisab Bartkevičs.
50 kohalikule inimesele tööd andev talunik tunnistab, et viimased aastad on olnud rasked – ilm, majanduslangus ja katastroofiliselt madalad teraviljahinnad börsil. „Samal ajal muutuvad väetised ja pestitsiidid kallimaks ning majanduslik olukord on kurb. Nüüd peame elama ilma investeeringuteta – me ei saa osta masinaid, mitte midagi. Peame rihma pingutama ja lihtsalt ellu jääma, oleme ellujäämisrežiimis,” ütleb Bartkevičs.
Viimasel ajal on põllumehe jaoks aga suurim mure maa väärtuste järsk langus piiril.
„Kui minna panka laenu võtma, siis 4000 euro suuruse turuväärtusega maa hinnatakse 1700 euroks hektari kohta. Ja põhjendus on see, et see mobiilsusvastane programm on koormav,” ütleb põllumees.
Sellises olukorras võivad probleemid tekkida mitte ainult uute, vaid ka olemasolevate laenudega.
„Pärast kõike seda võib pank minult nõuda poole suuremale maale hüpoteegi panemist, kui ma olen oma laenude vastu juba hüpoteegi pannud. Ja see on hullumeelsus, genotsiid riiklikul tasandil. See on muidugi valjusti välja öeldud, aga riigi poolt väga ebameeldiv. Meie oleme tõelised piiriala elanikud, kes harivad siin mitusada, isegi tuhandeid hektareid maad ja me võiksime vähemalt nad kokku koguda, neid valgustada ja teavitada,” ütles talunik.
Ta nõustub, et riigikaitse on prioriteet, aga talunikke ei saa muuta selle pantvangideks.
„See, et maad tuleb piiril koondada, on mõistetav. Ainult õige turuväärtuse ja adekvaatsete numbritega. Aga kõige pöörasem asi, mis mind praegu muretsema paneb on see, et pangad näevad seda kõigi nende asjade tõttu koormana,” ütles Bartkevičs.
Eelmisel nädalal otsustas valitsus juba mitme väikese kinnistu sundvõõrandamise Läti-Valgevene piiri lähedal. Samal ajal teatab kaitseministeerium oma veebisaidil, et iga maaomanikuga võetakse isiklikult ühendust alles pärast seda, kui Seim on seaduse vastu võtnud ja valitsuskabinet on konkreetsete maatükkide osas otsuse teinud. See on plaanis teha selle aasta lõpuks. Samuti luuakse infotelefon, kust piirialade elanikud saavad teavet seaduse mõju kohta oma varale.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
