Lätis ründas ilves aasal lilli korjanud tüdrukut
Avaldatud: 11 august, 2025Juuli lõpus lõppes halvasti noore neiu lillede korjamine Lätis Madona linnas ühel niidul. Teda ründas… ilves.
Tüdruku isa Arvis avaldas jahindusväljaandele Medības, et ilvese rünnak toimus kardiraja lähedal, mitte kaugel Latvenergo hoonest.
„Ilves jooksis mu tütrele otsa, kes korjas niidul lilli. Rünnakut märgates hüppas ta püsti, tõstis käed pea kohale ja karjus valjult! Ilves peatus, seisis hetke ja kõndis siis vastumeelselt minema. Põõsastest kostis väga ebameeldivat urisemist,” avaldab ohvri isa.
„See oli väga ebameeldiv kogemus. Helistasin juhtunu kohta Riigimetsateenistusse, aga arvan, et sain sekretäriga ühendust, kes ei osanud palju öelda. Meie piirkonnas on piisavalt karusid ja hunte. Ka ilveseid. Metsateel liiklejad on ilvesega rohkem kui korra kokku puutunud. Aga nüüd tuleb ta linna! Ilves on väga tugev ja väle kiskja! Hea, et kõik lõppes ehmatusega. Ja ükskõik kui väga see meile ka ei meeldiks, oleme me nende saaginimekirjas! Suuri kiskjaid on juba nii palju, et metsas pole neile enam piisavalt ruumi ja nad lihtsalt tulevad linna! Helistasin lähedal elavale sugulasele ja ta sai teada, et hiljuti oli kass kadunud. Nüüd on selge, kuhu kass kadus. Lähedal elav ilves lihtsalt murdis ta maha. Ka Bikseres, mis pole Madonast kaugel, on paljud inimesed hommikuti näinud suurt ilvest. Talvel on tee läbimatu. Mul endal on maal maja ja mu naabrid, kellel on mesilased, teatavad aeg-ajalt, et nende tarud on hävinud. Tuttav oli läinud metsa vaatama, kas koprad on nende kinnistu üle ujutanud, ja karu oli talle viie meetri kaugusele jõudnud! Nüüd ründab ilves linnas! Ausalt öeldes ei taha ma pärast kõiki neid uudiseid enam metsa minnagi! Ja keegi ei saa midagi teha! Lihtsalt kaitsta seda ja lasta kiskjate arvukusel kontrollimatult kasvada. Ma ei ütle midagi, kui kiskjad on metsas, aga kui nad tulevad inimeste kodudesse, isegi linnas, pole see enam normaalne,” räägib isa.
Riigimetsateenistuse avalike suhete juht Iveta Pavziniuka selgitas väljaandele Medības, et selle kohta, mida sellise ilvesega peale hakata ja kuidas end kaitsta, tuleks küsida looduskaitseameti töötajatelt. Omakorda saab vaatlustest teatada lisaks looduskaitseametile ka riigimetsateenistusele telefonil. Tööajal vastab telefonile riigimetsateenistuse jahindusosakonna kogenud spetsialist, väljaspool tööaega ja pühade ajal on aga automaatvastaja, kuhu saab jätta teate ja hiljem vastuse saada.
Väljaanne Medības saatis looduskaitseametile e-kirja palvega anda soovitusi, mida inimesed peaksid asustatud aladel ilveste rünnakute vältimiseks tegema ja kuidas end kaitsta looduses väljaspool asustatud alasid viibides.
Kahjuks ei suutnud asutus enam kui kümne päeva jooksul vastata ja soovitusi anda…
Medības tuletab meelde, et kuigi ilvesed tavaliselt inimesi väldivad, võivad nad harvadel juhtudel asustatud aladele ilmuda – eriti kui nad on haiged, näljased või kaotanud hirmuinstinkti.
Kui näete läheduses ilvest:
• Püüdke jääda rahulikuks ja ärge looma provotseerige;
• Ärge pöörake talle selga – astuge aeglaselt tagasi, jälgides looma pilguga;
• Ärge jookske minema – see võib esile kutsuda tagaajamise;
• Paistke suurem ja valjem – tõstke käed, avage jope, karjuge või tehke müra;
• Ärge puudutage looma – eriti kui ta näeb välja haige, segaduses või ei karda inimesi. Ta võib olla haige või marutaudi nakatunud;
• Kaitske lapsi ja lemmikloomi – hoidke väikeseid lapsi süles, koeri rihma otsas või kutsuge nad tuppa;
• Teatage ilvesest vastutavatele asutustele – näiteks looduskaitseametile või munitsipaalpolitseile, kui loom käitub ebatavaliselt või on teda läheduses regulaarselt nähtud;
• Kui märkate ilvese kohalolekut, teatage sellest Mednise rakenduses.
Kui ilves käitub kummaliselt (näiteks ei karda inimesi, läheneb aktiivselt, näeb segaduses või agressiivne välja), on ta tõenäoliselt haige – enamasti on tegemist marutaudiga, mis on väga ohtlik ja surmav haigus. Sellisel juhul teatage sellest koheselt politseile ja ärge lähenege loomale!