Lätis on 15 protsenti rohkem naisi kui mehi – see suhtarv on suurim Euroopas
Avaldatud: 21 mai, 2025
Eurostati 20. mail avaldatud värskeima statistika kohaselt on erinevus naiste ja meeste arvu vahel Lätis suurem kui mujal Euroopas.
1.jaanuaril 2024 elas EL-is 229 miljonit naist ja 220 miljonit meest. See vastab suhtele 104,4 naist 100 mehe kohta, mis tähendab, et naisi oli 4,4 protsenti rohkem kui mehi, vahendab lsm.lv.
Naisi oli rohkem kui mehi kõigis EL-i riikides, välja arvatud Maltal, Rootsis, Luksemburgis ja Sloveenias. Kõigist kõrgeim suhtarv oli Lätis, kus naisi on 15,5 protsenti rohkem kui mehi, mis on üle kolme korra suurem kui EL-i keskmine.
Võrdluseks, 20 aastat varem, 1. jaanuaril 2004 oli EL-is naisi 5,4 protsenti rohkem kui mehi. Sel perioodil tõusis naiste määr 100 mehe kohta 7 EL-i riigis ja langes 20 riigis.
Ka Lätis on elanikkond järjest vananev. Ajavahemikul 1. jaanuar 2004 kuni 1. jaanuar 2024 kasvas 80-aastaste ja vanemate inimeste osakaal kõigis EL-i riikides. EL-i tasandil kasvas see 2,3 protsendipunkti võrra, 3,8 protsendilt 6,1 protsendile. Suurim tõus oli Kreekas (+3,2 protsendipunkti, 3,8%-lt 7,0%-le), Lätis (+3,2 protsendipunkti, 2,9%-lt 6,1%-le) ja Portugalis (samuti +3,2 protsendipunkti, 3,8%-lt 7,0%-le), kõige väiksem Rootsis (+0,5 protsendipunkti, 5,8%-lt 5,3%-le).
Läti mediaanvanus oli 2024. aastal 44,1 aastat, võrreldes 39,0 aastaga 2004. aastal. Surmade üldmäär, mis on surmade arv 1000 inimese kohta, oli 2023. aastal EL-is 10,8. Kõrgeimad määrad olid Bulgaarias (15,7 surmajuhtumit 1000 inimese kohta), Lätis (14,9) ja Ungaris (13,7). Madalaimad määrad registreeriti Iirimaal ja Luksemburgis (mõlemad 6,6), Küprosel (7,0) ja Maltal (7,3).
EL-i rahvastiku loomuliku iibe määr (erinevus elussündide ja -surmade vahel) oli 2023. aastal –2,6. Kui vaadata tagasi, siis 2003. aastal oli rahvastiku loomuliku iibe määr 0,0, millele järgnesid positiivsed määrad kuni 2012. aastani, mil see muutus negatiivseks. Alates 2016. aastast langes see pidevalt, jõudes 2019. aastal –1,1-ni. COVID-19 pandeemiaga langes see 2020. aastal –2,5, 2021. aastal –2,7 ja 2022. aastal –2,9 peale. 2023. aastal veidi tõusis –2,6-ni.
2023.aastal oli loomuliku iibe määr negatiivne (surmasid rohkem kui sündew) 20 EL-i riigis ja positiivne 7-s. Suurimad negatiivsed määrad olid Lätis (−7,2), Bulgaarias (−6,8) ja Leedus (−5,7), kõrgeimad positiivsed aga Küprosel ja Iirimaal (mõlemad +3,7) ja Luksemburgis (+2,8).
Lisateavet leiab Eurostati Euroopa demograafia andmetest.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
