Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Seitsme Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi rahvaarv kahanes eelmisel, 2023. aastal. Kõige enam vähenes Läti rahvaarv (0,6% ehk 11,1 tuhande võrra), selgub 2. oktoobril avaldatud Keskstatistikaameti ülevaatest „Demograafia”.

Poolas, Kreekas, Ungaris, Slovakkias, Bulgaarias ja Itaalias oli rahvastiku vähenemine 2023. aastal alla 0,5%. Seevastu Maltal (3,9%), Luksemburgis (1,7%), Iirimaal ja Küprosel (mõlemas 1,4%) oli rahvaarvu kasv kõige suurem.

Läti rahvaarv on viimastel aastatel vähenenud peamiselt negatiivse loomuliku iibe tulemusena, kusjuures surmade arv ületab sündide arvu. Kui 2023. aastal oli rändesaldo positiivne (sisserändajaid oli rohkem kui väljarändajaid), siis negatiivse loomuliku iibe (-0,7%) tulemuseks oli taas rahvastiku vähenemine.

Kui 2021. aastal oli sündide arv 1000 elaniku kohta Lätis veel võrdne EL-i keskmisega, siis see on pärast seda vähenenud iga aastaga. 2023. aastal oli EL-is 8,2 sündi 1000 elaniku kohta, Lätis aga 7,7.

Eelmisel, 2023. aastal sündis Lätis 14 490 last – 1464 ehk 9,2 protsenti vähem kui 2022. aastal, mis on viimase 100 aasta madalaim tase.

Eelmisel, 2023. aastal oli surmajuhtumeid 8,8% vähem kui 2022. aastal ja 19% vähem kui kõrge suremusega 2021. aastal. Samas oli Lätis möödunud aastal surmade arv 1000 elaniku kohta Bulgaaria järel EL-is teisel kohal (EL-i keskmine – 10,8, Läti – 14,9, Bulgaaria – 15,7). Läti on pikka aega olnud üks kõrgemate surmade määraga riike määrasid EL-is.

Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse 2022. aastal muutis maailma. Enamiku riikide rahvaarv kasvas Ukraina sõjapõgenike suure väljarände tõttu. Erandiks ei olnud ka Läti ning teist aastat järjest oli suurim saabujate osakaal Ukrainast – 2023. aastal 25,1% (2022. aastal 63,6%) ehk iga neljas sisserändaja.

Rändest tingitud rahvastiku kasv Lätis oli võrreldes teiste EL-i riikidega suhteliselt väike – madalaim oli Poolas (0,1 1000 elaniku kohta), järgnesid Slovakkia (0,3) ja Läti (1,3). Maltal oli suurim ränne 1000 elaniku kohta EL-is (37,9), järgnesid Portugal (14,7) ja Luksemburg (14,0). EL-i keskmine oli 6,3.

Viimased uudised