Lätis hakatakse piiri ääres inimestelt maad ära võtma, aga pole teada kui palju
Avaldatud: 4 september, 2025
Pilt: Läti Raadio Täna neljapäeval 4. septembril hakkab Läti parlament Seim arutama mobiilsusvastase taristu rajamise seaduseelnõud, mille võimalikult kiiret vastuvõtmist on nõudnud Riiklik Julgeolekunõukogu. Samal ajal väljendavad Latgale planeerimispiirkond ja piirialade omavalitsuste juhid, aga ka metsaomanikud muret mobiilsusvastase seaduseelnõu pärast, teatab Läti Raadio.
Esmaspäeval, 1. septembril alustas tööd kaitseministeeriumi mobiilsusvastase taristu rajamise seaduse infotelefon. Ministeeriumi parlamendisekretär Liene Gātere tunnistas, et Latgale piiriala omavalitsustel ja kodanikel on palju küsimusi ja ebakindlust.
„Esimesed kõned on juba laekunud ning huvi on olnud suur nii piirialade omavalitsuste kui ka põllumeeste poolt. Peamised küsimused on, kas ja millal vara sundvõõrandatakse,” sõnas ta.
„Kuid praegu, enne kui valitsuskabinet on kinnitanud nende sundvõõrandatavate varade nimekirja, ei ole meil seaduslikku õigust anda teavet konkreetsete varade kohta, kas need sundvõõrandatakse või mitte,” selgitas ta.
„Me võõrandame ainult teatud punkte, teatud osi kinnistust, kokku mitte rohkem kui 2000 hektarit, mis asuvad selles 30-kilomeetrises ribas. Me ei räägi kõigist selle 30-kilomeetrise riba kinnistutest, see on väike osa ja see mõjutab ainult 6 kohalikku omavalitsust,” ütles Gātere.
Praegu soovivad piiriäärsed omavalitsused riigi julgeoleku huvides mõista oma õigusi ja võimalusi. Seadusandlus tuleb korrastada nii, et tavakodanik ei kannataks, ütles Balvi omavalitsuse volikogu esimees Jānis Trupovnieks.
„Me tahaksime teada ja mõista, kuidas riik kavatseb seda kaitsesüsteemi korraldada ja milline on riigi lähenemine idapiirialale,” ütles Trupovnieks.
„Pole asjata tehtud ettepanek anda välja spetsiaalne idapiiri seadus, et me saaksime aru, mis on nende piiriäärsete omavalitsuste – Krāslava, Ludza, Balvi, Alūksne jne omavalitsuste – eripära. See puudutab julgeolekuküsimusi, kodanikukaitset ja koolivõrku kui sellist, kõike, mis on seotud inimestele turvatunde loomisega,” lisas ta.
Käesoleval 2025. aastal on Läti idapiiri sõjaliseks tugevdamiseks ette nähtud 45 miljonit eurot.
Metsad ja nende sundvõõrandamine on samuti üks piirialade elanike mureteemasid, kuid kaitseministeerium selgitas, et sundvõõrandamise pindala ei ole suur.
„Metsad moodustavad siin väga väikese osa, erinevalt näiteks Sēlija polügoonist, kus raiuti maha 25 000 hektarit,” selgitas ministeeriumi parlamendisekretär Gātere.
Läti Metsaomanike Liit, kelle poole on pöördunud mitmed Latgale maa- ja metsaomanikud, on aga mures mobiilsusvastase seaduseelnõu ja selle võimaliku mõju pärast.
„Ei saa öelda, et metsaala on väike, arvestades, et need metsakinnistud Latgales ei ole suured,” ütles liidu juht Arnis Muižnieks.
Seega on selge, et nende 2000 hektari sundvõõrandamise mõju ei ole ainult viie või kümne perekonna teema. Ja isegi kui see mõjutab ühte perekonda, peab see sundvõõrandamise protsess olema õiglane.
„Me ei ole nende ehitiste ehitamise ja selle vastu, et selles geopoliitilises olukorras tuleb selliseid ehitisi ehitada, kuid oleks väga vale, kui tingimused oleksid sellised, et need piirialal elavad inimesed tunneksid end riigi otsustega rahulolematuna,” ütles Muižnieks.
Täna 4. septembril arutab Seim seaduseelnõud esimesel lugemisel ja 2. oktoobril teisel lugemisel.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
