Läti parlament otsustas naisi kaitsvast Istanbuli konventsioonist lahkumise poolt
Avaldatud: 31 oktoober, 2025
Eile neljapäeval 30. oktoobril hääletas Läti parlamendi Seimi saadikute enamus lahkumise poolt Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja koduvägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist, mida tuntakse ka Istanbuli konventsioonina.
Pärast enam kui 13 tundi kestnud maratonarutelupäeva hääletasid saadikud rahvusvahelisest lepingust lahkumise poolt 56 poolt-, 32 vastu- ja 2 erapooletuga, vahendab lsm.lv.
Eelmisel nädalal toetas Seim pärast pikki arutelusid esimesel lugemisel Istanbuli konventsioonist lahkumist. 52 poolthäälega toetasid seda opositsioonierakonnad – Ühisnimekiri, Rahvusliit, Stabiilsuse Eest! ja Läti Kõigepealt – koos koalitsioonierakonna Roheliste ja Põllumeeste Liidu ning mitmete erapooletute saadikutega.
Enne teist lugemist oli aega esitada seaduseelnõule muudatusettepanekuid. Kolmapäeval, 29. oktoobril toimunud vastutava komisjoni koosolekul lükati aga kõik ettepanekud tagasi ja mitmele osalevale vabaühendusele ei antud isegi sõna.
Kolmapäeva õhtul toimus parlamendihoone juures massimeeleavaldus võimaliku sammu vastu protestimiseks. Avalikul algatusel manabalss.lv-s on samuti üle 20 000 kodaniku allkirja.
Kuigi Seim on oma tahet väljendanud, ei pruugi see olla asja lõpp – kui president Edgars Rinkēvičs otsustab asja vastu huvi üles näidata.
Istanbuli konventsioonist lahkumise seaduseelnõu jõustumiseks peab selle kinnitama Läti president. Rinkēvičs on seni olnud oma kavatsuste osas napisõnaline. Ta peab otsuse langetama 10 päeva jooksul.
President võib seaduse parlamendile tagasi saata. Sellisel juhul saadab Seim presidendi motiveeritud vastuväited ilma aruteluta vastutavale komisjonile ning otsustab ettepanekute esitamise ja seaduse uuesti läbivaatamise tähtaja.
Selle täiendava lugemise käigus arutab parlament ainult presidendi vastuväiteid ja tema väljendatud vastuväidetega seotud ettepanekuid.
Kui Seim seadust ei muuda, ei saa president uuesti vastuväiteid esitada.
Põhiseadus sätestab aga, et president võib Seimis vastuvõetud seaduse avaldamise kaheks kuuks peatada. Seda võivad presidendilt taotleda ka vähemalt kolmandik ehk vähemalt 34 Seimi liiget.
Kui Läti president peatab seaduse avaldamise, peab Keskvalimiskomisjon alustama allkirjade kogumist seaduse kehtetuks tunnistamise referendumi algatamiseks. Allkirjade kogumine kestab 30 päeva ja referendumi korraldamiseks peab alla kirjutama vähemalt kümnendik viimastel Seimi valimistel hääleõiguslikest kodanikest. Antud juhul oleks see üle 154 tuhande kodaniku – see on raske ülesanne.
Lisaks neile vahenditele on võimalus pöörduda Konstitutsioonikohtusse ning Progressiivsed ja Uus Ühtsus on sellisele võimalusele juba toetust avaldanud. Sellise taotluse saamisel peab Konstitutsioonikohtu kolleegium otsustama, kas algatada kohtuasi. Tuleb märkida, et see looks pretsedendi, kuna Konstitutsioonikohus ei ole veel arutanud ühtegi allkirjastatud rahvusvahelise lepingu tühistamisega seotud kohtuasja.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
