Läti noorukeid süüdistatakse Vene armee toetamises
Avaldatud: 22 september, 2025Süüdistused mitmele Läti noorukile Venemaa abistamises ja sanktsioonide rikkumises paljastavad, kuidas Vene armeele mõeldud vahendeid Ukraina sõjaks läbi Läti suunati.
Juhtum on paremini tuntud kui kaasaskantavate Starlinki satelliitinternetisüsteemide saatmine Venemaale, kuid müüdud kaupade valik oli palju laiem. Tellimuste suurus näitab, et grupi käsutuses olid märkimisväärsed rahalised vahendid, selgub Läti Televisiooni 21. septembril eetris olnud saatest De Facto.
Süüalused ja nende advokaadid saabusid teisipäeva hommikul Riia linnakohtusse. Nende vanus ja muretu suhtumine on kohati mõnevõrra vastuolus Riikliku Julgeolekuteenistuse (VDD) esitatud tõsiste süüdistustega kohtuasjas, nimelt Venemaa abistamises Ukraina-vastastes tegudes ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumises. Viimase eest on karistuseks ette nähtud kuni kümme aastat vangistust.
Kolm süüdistatavat ilmusid kohtuistungile isiklikult, neljas aga osales Riia keskvanglast eemalt. Kohtualune Ali Khalilov on Aserbaidžaani kodanik, kes elab Riias. Ta loobus kohtuistungi alguses advokaadist.
Prokuratuur peab Khalilovit skeemi peamiseks korraldajaks. Teised asjaosalised – Daņila Gocuļaks, Alens Navickas ja Marija Mihejeva – täitsid väidetavalt Khalilovi heaks mitmesuguseid ülesandeid, näiteks avasid arvelduskontosid, jälgisid kaupade kohaletoimetamist ja võtsid vastu seadmeid.
Juhtum puudutab enam kui 60 Starlink Mini Kitsi, mis on USA ettevõtte SpaceX toodetud satelliitinternetiseadmed ja mis toimetati Venemaale.
Mõnesaja euro väärtuses seade pakub internetiühendust peaaegu kõikjalt. Euroopa Liit on kehtestanud selliste süsteemide Venemaale üleandmise keelu.
Khalilov olevat kokku leppinud veoauto- ja reisijateveo juhtidega, et nad smugeldavad kauba Venemaale ja annavad selle tasu eest teatud isikutele üle. Ühes episoodis näidati prokuröri sõnul, et 45 Starlinki seadet jõudsid Moskva Gorbuška turule, mis on nõukogude ajast kuulus elektroonika ja salvestatud muusika müügikohana. Väidetavalt müüdi seadmeid seal isikule, kes on seotud Tšetšeenia üksusega „Ahmat”, mis toetab Vene armeed.
Starlinki seadmed olid mõeldud saatmiseks Venemaa okupeeritud Luhanski piirkonda. Hiljem saatis Khalilov mõnele neist seadmetest juurdepääsuandmed, seisab süüdistusaktis.
„Need kaubad osteti ahnuse, st kasumi eesmärgil, ja tegelikult rahastasid neid Ali Khalilov ja teised eeluurimises tuvastamata isikud oma vahenditest. Need müüdi edasi Venemaale ja seejärel isikutele, kes minu arvates olid seotud Venemaa relvajõududega,” ütles juhtumi prokurör Roberts Urdziņš.
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on maailma rikkaima mehe Elon Muski omanduses olev SpaceX varustanud Ukrainat satelliitinternetiga. Eelmise aasta alguses kinnitas Ukraina sõjaväeluure, et Venemaa armee kasutab Ukraina okupeeritud aladel samuti Starlinki satelliitsidet. Venelastel on seadmetele juurdepääs vahendajate kaudu.
„Venemaa on suurim salakaubavedaja. Neil on piisavalt inimesi üle kogu maailma, kes aitavad neil seda kohale toimetada. See maksab rohkem, palju rohkem, aga nad suudavad need marsruudid leida,” ütles Venemaale siseneva lääneriikide varustuse kohta Läti relvajõudude (NBS) staabiohvitser major Jānis Slaidiņš.
Teadaolevalt tegutses väidetav organiseeritud rühmitus Lätis eelmise aasta juunist oktoobri keskpaigani, mil Khalilov kinni peeti ja läbiotsimisel konfiskeeriti ootel olev Starlinki varustus.
Kõiki asjaosalisi pole aga leitud. Kokku on tuvastatud ligi 20 isikut ja on veel mõned tuvastamata isikud.
„On ka teisi, tuvastamata isikuid, kes on samuti seotud organiseeritud rühmitusega ja on tegelenud tegevustega, st kaupade müümise, kohaletoimetamise, ladustamisega. Ja kohtueelsed uurimised on endiselt käimas. Seega ei saa ma täiendavaid üksikasju kommenteerida,” märkis prokurör.
Starlinki seadmed ei olnud süüdistatavate rühmituse tootevalikus ainus toode. Venemaale viidi sõjaväe seljakotte, relvaraame, optilisi sihikuid, kalibraatoreid ja mürsu kiirust mõõtvaid kronograafe, samuti arvukalt ballistiliste kalkulaatoritega ilmamõõtjaid.
Ostud näitavad, et asjaosalistel oli käsutuses palju raha. Prokuratuur hindas tellitud kauba koguväärtuseks umbes 200 000 eurot.
Prokurör ei jõudnud selle nädala kohtuistungil süüdistusakti ettelugemist lõpetada ja peaks seda jätkama järgmisel kohtuistungil novembris.
Kostjate advokaadid keeldusid praegu kommentaaridest.
Prokurör ei kahtle, et kõnealune kaup jõudis Venemaa relvajõududega seotud isikuteni. Juhtumiga seotud isikute süü vajab aga veel kohtus tõestamist.