Läti luure: Venemaa suhtumine Balti riikidesse sama mis oli Ukrainasse enne sissetungi
Avaldatud: 27 jaanuar, 2026
Kuvatõmmis. Eile esmaspäeval, 26. jaanuaril avaldas Läti julgeolekuteenistus Põhiseaduse Kaitse Büroo (SAB) oma 2025. aasta aruande salastamata osa. Lisaks eelmise aasta tegevuse ülevaatele esitas SAB ka omamoodi prognoosi praeguste julgeolekuküsimuste võimaliku edasise arengu kohta.
SAB-i andmetel on „Viimastel aastatel süvenenud Moskva arusaam Läänest kui valitseva režiimi eksistentsiaalsest ohust. Venemaa leiab, et on juba astunud otsesesse vastasseisu Läänega: sõda ei toimu mitte ainult Ukrainas, vaid ka globaalselt ja ideoloogiliselt… Oma mõju ja plaanide elluviimiseks jätkab Venemaa olemasolevate mehhanismide kasutamist ja pidevat kohandamist ning loob uusi hübriidinstrumente.”
Venemaa kasutab üha enam „rahvusvahelisel areenil õiguslikke mehhanisme eesmärgiga diskrediteerida Lätit rahvusvahelisel tasandil ja tagada Lätile pikaajaline rahvusvaheline surve, et ta muudaks oma poliitikat Venemaa ja venekeelse elanikkonna suhtes”, märgib SAB ning pühendab oma aruandes lühikese peatüki sellele nähtusele, ennustades, et Venemaa võib proovida Lätit ja teisi riike venekeelsete elanike väidetava diskrimineerimise pärast rahvusvaheliste kohtute alla anda.
SAB-i hinnangul kujutab Venemaa jätkuvalt endast märkimisväärset sõjalist ohtu Euroopa riikidele ja NATO-le – mis agressorriigi aastakümnete pikkust ajalugu arvestades tõenäoliselt kellelegi üllatusena ei tule.
„SAB-i teave näitab, et Venemaa arusaam Lätist muutub üha sarnasemaks sellele, mis Venemaal oli Ukrainast enne sõda. Kuigi Venemaa ei kujuta praegu Lätile otsest sõjalist ohtu, viitavad mitmed märgid võimalikele pikaajalistele plaanidele,” hoiatas SAB. „Kuigi see pole Venemaa prioriteet, võib üha negatiivsem suhtumine Lätisse pikas perspektiivis kaasa tuua agressiivsemaid Venemaa otsuseid. Enamik Venemaa narratiive kujutab Lätit russofoobse riigina, mis rõhub venekeelset osa elanikkonnast. Venemaa välisministeerium avaldab perioodiliselt mahukaid aruandeid inimõiguste rikkumiste ja olukorra kohta lääneriikides, pühendades üsna sageli aruande suurima osa Lätile. Venemaa narratiivid kujutavad Lätit ka natsiriigina, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide marionetina ning läbikukkunud riigina. Enne sõda levitas Moskva sarnaseid narratiive Ukraina kohta. Nüüd jätkab ta kõigi kolme Balti riigi kujutamist sarnasel viisil.”
„Eelmisel aastal piirkonna julgeolekuolukorda analüüsides hindasime, et sobivate tingimuste korral võib Venemaa sõjaline oht NATO-le viie aasta jooksul oluliselt suureneda. Hiljuti on mitmed eksperdid seda ennustanud järgmise kahe kuni kolme aasta jooksul. Olukord on muutunud, oht on suurenenud, kuid praegu me ei piira seda kindla ajaraamiga, kuna olukorda mõjutavad mitmesugused tegurid ja nende kombinatsioon. Venemaalt tulenev ohutase jääb kõrgeks, seetõttu peame selle vähendamiseks sihipäraselt töötama. Peame olema valmis ka selleks, et Venemaa püüab avaldada oma mõju eelseisvatele parlamendivalimistele Lätis sel sügisel,” märkis SAB-i direktor Egils Zviedris aastaaruannet kommenteerides.
Ta pakkus valimisaastal elanikkonnale ka värskendavalt tervemõistuslikke nõuandeid:
„Soovitan kõigil infot tarbides olla teadlikud, et oleme infomõjutustegevuse surve all. Meie vastased sooviksid kindlasti suure osa tööst ära teha lätlaste käte läbi, ilma et nad seda isegi märkaksid. Kuigi see mõju on nähtamatu, on see väga tugev. See polariseerib ühiskonda ja nõrgestab riigi julgeolekut. Soovitan kõigil sellele igal võimalikul viisil vastu seista – mitte anda järele emotsioonidele ja langeda infovaldkonnas püstitatud lõksudesse. Enne pealtnäha skandaalse info jagamist või selle kohta järelduste tegemist on alati hea mõte sügavalt sisse hingata, et mitte anda meie vastastele põhjust rõõmustada oma mõjutusoperatsioonide edu üle, mille eesmärk on õõnestada Läti julgeolekut ja iseseisvust.”
Aastaaruande salastatud osa vaatab läbi Läti valitsuskabinet ja parlamendi riikliku julgeoleku komisjon. Salastamata aruande täistekst on saadaval siin.
Teise huvitava kõrvalepõikena ja vastupidiselt levinud spekulatsioonidele selle kohta, kuidas tehisintellekt (TI) peaks maailma palju paremaks muutma, toob SAB välja mõned oma tumedamad järeldused, öeldes: „Samuti täheldasime tehisintellekti üha suurenevat kasutamist Venemaa infooperatsioonides, et luua sisu, mis sobib paremini sihtrühmadele ja on kergemini mõistetav. Tehisintellekt võib vähendada ka teistes keeltes sisu loomise ja selle levitamise kulusid väljaspool traditsioonilisi Venemaa sihtrühmi.”
Põhiseaduse Kaitse Büroo on üks kolmest Läti riiklikust julgeolekuteenistusest, teised on Riiklik Julgeolekuteenistus (VDD) ja Kaitseluure- ja Julgeolekuteenistus (MIDD). SAB-i peamised ülesanded hõlmavad luuret, vastuluuret ja ametisaladuste kaitset. SAB tagab ka NATO ja EL-i salastatud teabe kaitse avalikes asutustes, mis sellise teabega töötavad, vahendab lsm.lv.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
