Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Karli Saul

Sotsiaalministeerium soovib lasteaedade ja koolide toitu kaasajastada ning alates 1. septembrist võib menüüdes oodata rohkem marju, köögivilju ja kala ning lisatakse vähem suhkrut ja soola. Uus lasteasutuste toitlustamise määrus jõustub küll tänavu 1. septembrist, kuid uutele toitlustamise põhimõtetele minnakse üle järk-järgult kuni 1. septembrini 2026 a.

Sotsiaalministeeriumi tervisekäitumise poliitika juhi Brigitta Õunmaa sõnul oli senine seitsmeteistkümne aasta tagune tervisekaitsemäärus igati ajale jalgu jäänud ega arvestanud piisavalt tänapäevaste toitumissoovitustega. Uuringud aga näitavad, et iga kolmas Eesti koolilaps on ülekaalus ja praegused lasteasutuste toitlustamise nõuded on vaja üle vaadata. „Laste tervisekäitumist tuleb suunata maast madalast, et neil tekiksid õiged toitumisharjumused ning nende maitsemeelt ei kujundaks näiteks liiga magusad või liiga soolased toidud, poolfabrikaadid või rohkes rasvas praetud toidud,” tõdes Brigitta Õunmaa. Ta lisas, et koolidel ja teistel lasteasutustel on perede kõrval selles samuti oluline roll.

Määruse ettevalmistamise käigus tutvustati soovitavaid muudatusi kõigile huvitatud osapooltele nii haridusasutustest, kohalikest omavalitsustest kui ka toitlustusettevõtetest ja ülikoolidest. „Soovime anda piisavalt aega, et uued nõuded järk-järgult kasutusele võtta ning seetõttu võtsime ettepanekuid arvesse ja lisasime kõige olulisematele muudatustele üheaastase üleminekuaja,” ütles Õunmaa. Näiteks hakkavad toitlustajatele kehtima toidule lisatava suhkru ja soola piirnormid alles 2026. aasta septembrist. Nõuded tervislikumale menüüle laienevad lisaks laste haridusasutustele ka sotsiaalteenuste osutamisel.

Uues määruses on senisest rohkem rõhku pandud köögiviljade, marjade, puuviljade ja kala pakkumisele. „Samas loobume aegunud ja ebamõistlikest nõuetest, näiteks nagu mikrotoitainete täpne arvestus,” selgitas Brigitta Õunmaa. Tulevikus ei pea kokk enam arvutama, kui palju C-vitamiini sisaldab porgand, vaid piisab, kui taldrikul on õigetes kogustes peamised toidugrupid. Nii muutub toitlustajate jaoks menüüde koostamine oluliselt paindlikumaks.  „Arvestasime sellegagi, et ka taimetoidumenüü puhul oleks tagatud vajalikud toitained ning arutelude tulemusena täpsustasime eelnõud, et taimetoidumenüüde puhul on vajalik tagada valkude sisaldus, mis oleks vähemalt 15 % energiast,” tõi Õunmaa näite uute põhimõtete sünnist.

Uue määruse kohaselt ei pea laste toitlustamisel enam rangelt jälgima toidu mikrotoitainete sisaldust. Tähtis on, et laste taldrikutel oleks iga päev piisavalt köögivilju, teravilju ja piimatooteid. Määrus tugineb taldrikureeglile ja toidupüramiidile, mis aitavad kujundada tervislikke toitumisharjumusi. Toidu valmistamisel soovitatakse kasutada rohkem maitsetaimi ja vürtse ning vältida liialt soola ja suhkrut.

Nõuetele üleminekuks antakse osapoolte ettepanekute tulemusel rohkem aega – ehkki määrus jõustub 1. septembril, hakkavad piirnormid köögiviljade, puuviljade, kala, soola ja suhkru osas ning nõuded valmistoodetele kehtima alles 2026 aasta 1.septembril. Küll aga võivad lastasutused tervislikumaid menüüsid kasutusele võtta juba varem. Määrus „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutustes, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris” asendab seni 17. aasta taguse tervisekaitsemääruse ning seda kohaldatakse haridus- ja sotsiaalteenuseid pakkuvates lasteasutustes, sh laagrites ja asenduskodudes. Määrus hakkab kehtima 1. septembril 2025 koos uue rahvatervishoiu seaduse jõustumisega.

Viimased uudised