Lahkus seto leelokooride eestvedaja Liidia Sillaots
Avaldatud: 26 oktoober, 2016
22. oktoobril lahkus meie hulgast seto liikumise ja leelokooride eestvedaja, Obinitsa Seto Muuseumitarõ asutaja ja koduloo-uurija Liidia Sillaots.
5. märtsil 1933. Tääglova külas sündinud Liidi tuli pärast Tallinna Kultuurharidusala kooli lõpetamist 1956. aastal tagasi kodukanti ja oli 1994. aastani Obinitsa küla raamatukoguhoidja. Raamatukogutöö kõrval tegeles ta kodu-uurimise ja paljude tegevustega kogukonna heaks. Liidi ise ütles naljatamisi, et tal oli vaja pidevalt siblida, sest ta sündis Kuke aastal.
Liidi oli kultuurikomisjoni esimees, rahvasaadik, loendaja ja näiteringi juhendaja. Taasiseseisvumisajal jagus Liidi tegusaid toimetamisi kõikjale – ta osales Setu Seltsi loomises ja tegevuses, muinsuskaitseliikumises, Eesti Kodanike Komiteede liikumises ja Eesti Kongressi valimiste korraldamises.
Liidi väärtustas seto leelot ja kombeid ka ajal, mil paljud seda ei teinud. Ta oli Obinitsa ja Helbi leelokoori eestvedaja ning lauluema Hilana Taarka pärandi esiletõstja, aitas korraldada Obinitsas 1986. aastal IV leelopäeva ja 1994. aastal esimest Seto Kuningriigi päeva. Liidi algatusel on paigaldatud Obinitsa paisjärve juurde mäenõlvale Lauluema monument ja mälestuskivid tuntud lauluemadele.
Liidi tundis suurt huvi oma kodupaiga ajaloo vastu, ta on aastaid uurinud Tääglova ja Küllätüva küla lugu, algatanud ja korraldanud Rikka Ivvani suguvõsa kokkutulekuid. Liidi äratas ka teistes huvi koduloo vastu ja oli alates 1970-ndatest aastatest folkloristidele oluline tugi kohalike olude ja inimeste tundmaõppimisel.
Obinitsa Seto Muuseumitarõ, mille eksponaadid oli Liidi koos abikaasa Volliga kogunud ümberkaudsetest küladest, avas oma uksed 3. juunil 1995. aastal. Sellest saadik tutvustas Liidi külastajatele säravalt Setomaa ja Obinitsa kandi kultuurilugu. Ta jäi noorte muuseumitöötajate nõuandjaks ja toeks ka pärast pensionilejäämist 2000. aastal.
Liidi valmistas käsitsi Rikka Ivani suguvõsa lippu 1980 ndate algul – punane vöökirjaline triip valgel taustal, milles on välja kasvanud tänane Setomaa lipp.
Liidi oli alati toimekas ja rõõmsameelne, lahke ja abivalmis. Kui tema juurde saabus keegi koduloolise huvi või muu murega, jättis ta muud toimetused pooleli, kuulas abiotsija säravate silmade ja lahke naeratusega ära ning juhatas kätte vajalikud teerajad.
Särasilmse, lahkelt naeratava ja toimekana elab Liidi oma kodukandi inimeste mälestustes edasi.
Sügav kummardus Sulle, Liidi!
Annela Laaneots