Lahinglaskeharjutused kaitseväe õppusel Siil 2025 jõuavad lõpusirgele
Avaldatud: 22 mai, 202519.-23. maini toimuvad kaitseväe keskpolügoonil, Rutjal ja Nursipalu harjutusväljal Eesti ja liitlasriikide üksuste lahinglaskeharjutused, mis on viimane osa käimasolevast õppusest Siil 2025.
Laskeharjutuste käigus simuleeritakse võimalikult realistlikke lahingtingimusi, keskendudes sealjuures üksuste omavahelise koostalitusvõime kontrollimisele ja edendamisele.
„Ajateenijad on suutnud peale pikalt kestnud õppuseid väsimuse ületada ning saavad väga edukalt hakkama. Ka liitlased saavad veenduda, et meie ajateenijate üksused tegutsevad oma viimasel teenistuskuul väga professionaalselt,” ütles lahinglaskmiste läbiviija major Toomas Rein 2. jalaväebrigaadi staabi operatiiv- ja väljaõppejaoskonnast.
Lahinglaskmistel osalevad 1. ja 2. jalaväebrigaadi võitlejad ning liitlasüksused Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist. Laskeharjutustel kasutatakse kaudtuletoetust pakkuvaid relvi, 81mm ja 120mm miinipildujad, tankitõrjerelvi Javelin ja Spike SR, samuti tankitõrjegranaadiheitjat Carl Gustav M4 ja Instalaza C90, lisaks kaitselaenguid ja täpsuspüsse R-20 L. Kasutusel on ka kõik tavapärased jaorelvad. Kõrgema tasandi tuletoetust pakuvad diviisi suurtükiväepataljon 155mm liikursuurtükkidega CAESAR ja Kaitseliidu droonimeeskonnad.
„Osalemine sellel rahvusvahelisel õppusel, mis kulmineerus lahinglaskmistega on oluliselt tugevdanud meie valmisolekut, koostalitusvõimet ja kollektiivset võimet reageerida operatiivsetele väljakutsetele,” ütles NATO mitmerahvuselise lahingugrupi osana Eestis teeniva Prantsuse kontingendi vanem kolonelleitnant Woillemont.
Õppuse käigus täidavad 1. ja 2. jalaväebrigaad ülesannet hoida oma positsioone. Õppelahingute kandumisel põhipositsioonidele mängiti läbi ka osade positsioonide kaotamine, mis võeti tagasi Ameerika Ühendriigi 7. ratsaväerügemendi 5. eskadroni kompanii toetusel toimuvate vasturünnakutega. Ameerika Ühendriikide üksused kasutasid lahingute toetuseks oma jalaväelahingumasinaid Bradley, vasturünnakut toetas ka eestlaste pioneeriüksus ning liitlased Ühendkuningriigist kopteritel AW159 Wildcat.
„Koostöö liitlastega on väga hea. Ameerika Ühendriikide üksus Bradley’dega pakub nii 3. Kuperjanovi, kui ka Kalevi jalaväepataljoni üksuse ülematele kogemust nende integreerimiseks lahinguplaanidesse, et koos jõuda lahingus võiduka lõpuni,” lisas major Rein.
Eesti kaitseväe ja liitlasvägede ühised harjutused arendavad vastastikust koostalitusvõimet ning tugevdavad sidemeid üksuste vahel, valmistades relvajõude paremini ette Eesti territooriumi kaitsemiseks mistahes lahingutingimustes.
Rahvusvahelisel õppusel Siil 2025 osaleb Eestist kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, samuti on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis. Liitlas- ja partnerriikidest on õppusele tulnud Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Portugal, Taani, Rootsi, Soome, Läti, Ameerika Ühendriigid ja Kanada, lisaks külastasid õppust vaatlejate või instruktorite näol esindajad Jaapanist, Iisraelist ning Ukrainast.