Lääne regiooni kriisikomisjoni istung tõi esile kriisivalmiduse arengud ja kitsaskohad
Avaldatud: 11 juuni, 2025Eile 10. juunil kogunes Pärnusse korralisele istungile lääne regionaalne kriisikomisjon, kus arutati kriisivalmiduse võtmeküsimusi ja tegevusi nii riiklikul kui kohalikul tasandil.
Istungi keskseteks teemadeks olid humanitaarorganisatsiooni roll kriisides, ohuteavituse süsteemide õpituvastused, põhiseadusliku korra kaitse ning elanikkonnakaitse laiem tähendus. Ühe arutelupunktina käsitleti Eesti Punase Risti valmisolekut ning kasvavat rolli humanitaarkriiside lahendamisel. Regionaalse kriisikomisjoni esimees Heiki Soodla selgitas, et maailma kogemustele tuginedes kasvab humanitaarorganisatsioonide roll, suutlikkus ja eelarve kriisiolukordades, eelkõige sõjaliste konfliktide ajal, mitmesaja kordselt. „Seetõttu peame oluliseks Punase Risti senisest süsteemsemat kaasamist ja koostööd riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil.”
Ohuteavituse terviksüsteemi ja selle testimise esmaste järelmite juures toodi välja, et värskelt valminud süsteem vajab tulevikus kindlasti korduvat testimist nii selle osade kaupa kui ka tervikuna. Tähtis on tagada elanikele viivitamatu ohuinfo kohale jõudmine kiiresti, kriisis töökindlate ning märgatavate kanalite kaudu.
Põhiseadusliku korra kaitse arutelus tõsteti esile, et vaenuliku mõjutustegevuse aktiivsus Eestis on endiselt kõrge. Kaitsepolitseiameti esindaja rõhutas vajadust järjepideva tähelepanu ja ennetavate meetmete järele, et tagada sisemine julgeolek ka keerulistes oludes.
Elanikkonnakaitse tähtsus riigikaitse osana on selgelt kasvutrendis. Siseministeeriumi esindaja Annes Kalle tutvustas käsitlust, mille kohaselt on elanikkonnakaitse muutumas riigikaitselise mõtteviisi lahutamatuks osaks, kus suur roll omavalitsustelgi. Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul on aga omavalitustel vaja ülesannete elluviimiseks tööriistu. „Tööriistadeks ei pea alati olema rahalised vahendid, vaid ka legitiimsed õigused, et kriisiajal ressursse ja tööd ümber korraldada.” Kriisikomisjoni esimees Heiki Soodla avaldas lootust, et uue tsiviilkriiside ja riigikaitse seaduse rakendamine aitab lahendada seni takistuseks olnud kitsaskohad.
Olulise edasiminekuna toodi istungil esile Sotsiaalkindlustusameti haldusalas toimunud arengud ja Kevadmurd õppuse kogemus. Virge Nummert andis ülevaate viimastel kuudel märkimisväärseid muutusi läbi teinud vältimatu sotsiaalabi korralduse ja kriisiaegsete väljakutsete lahendamise süsteemide muutustest. Lääne regiooni kriisikomisjoni korraline istung peegeldas tervikuna kasvavat teadlikkust ja koostööd kriisivalmiduse eri tasanditel. Tõhus kriisijuhtimine eeldab nii ametkondade vahelist koostööd kui ka kogukondade kaasatust ja valmisolekut.
Regionaalse kriisikomisjoni peamine ülesanne on koordineerida asutuste tegevusi hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel vastavalt kohalikus omavalitsuses, maakonnas, regioonis või üle riigi. Regionaalseid kriisikomisjone juhivad vastava regiooni päästekeskuste juhid. Komisjonid kohtuvad korraliselt neli korda aastas, kriiside korral sagedamini.