Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Lääne- ja Ida-Euroopa vahel on suur veelahe: Läänes on pidu, Idas käib sõda.

Lääne-Euroopa tähistab pidulikult I ilmasõja lõpu aastapäeva. Kõik on rõõmsad ja õnnelikud ning tunnevad end turvalisemalt kui kunagi varem. Külm sõda, mis varem Lääne-Euroopat hirmu all hoidis on samuti läbi ning nüüd ei ähvarda Läänt enam miski.

Hoopis teine on lugu Ida-Euroopas. Ukrainas on sõja algusest 2014. aastal hukkunud ametlikel andmetel üle 10 tuhande inimese, mitteametlikel andmetel isegi rohkem. Hukkunutest kolmandik on tsiviilelanikud, nende seas naised ja lapsed.

Ukraina on Ida ja Lääne omavahelise arveteõiendamise ohver, kus USA ja Venemaa lubasid Ukrainale pärast tuumarelvadest loobumist territoriaalse terviklikkuse tagamist, aga seda lubadust ei täidetud. USA praegune president Donald Trump süüdistab Ukraina abita jätmises eelmise presidendi Barack Obama režiimi.

Trump räägib, et Obama ajal jäeti USA sõjaline areng laokile, mis võimaldas Venemaal ja teistel agressoritel end kindlamana tunda. USA jaoks oli eriti alandav Obama ajal sõlmitud Iraani lepe, mis tähendas sisuliselt allaandmist Lähis-Idas, kus viimase paarikümne aasta jooksul on hukkunud tuhandeid USA ja tema liitlaste sõjaväelasi, kaasa arvatud eestlasi ja ukrainlasi.

Obama suutmatus lahendada Süüria konflikti viis viimase aja ühe suurima sõjapõgenike laviinini, üle 5 miljoni inimese väljarändeni, mida omal nahal tundis eriti valusalt Euroopa. Kõik need Euroopa liidrid, kes algul uljalt põgenikke enda juurde kutsusid, on pidanud hiljem oma sõnu sööma. Põgenikekriis ja sellega seotud vägivallalaine tõi omakorda kaasa migratsioonivastaste ja rahvuslike meeleolude tõusu Euroopas.

On saatuse iroonia, et nii USA kui Euroopa Liidu vaikival nõusolekul on lastud Venemaal okupeerida osa Ukrainat ja laiendada haaret Lähis-Idas. Ühelt poolt võib selles süüdistada Venemaad, aga teiselt poolt tähendab see ukraina ja süüria rahva abita jätmist. Ajaloos on selline seis juba varem olnud: sarnane vaikiv mõmin saatis Saksamaa agressiooni 1930ndatel aastatel, mis lõppes väga kurvalt terve Euroopa jaoks. Aga nagu näha, siis pole suudetud ajaloost õppust võtta.

Ida-Euroopa on USA ja Lääne-Euroopa ükskõiksuse tõttu hirmul ja kriisis, mistõttu inimesed põgenevad massiliselt, kaasa arvatud Eestist. Hullemast päästab Eestit vaid see, et Ukrainast voolab sisse põgenikke rohkem kui Eestist eestlasi lahkub. Ent see pole asi, millega uhkustada: Ukraina kriisi ajal on alates 2014. aastast lahkunud riigist üle 2 miljoni (!!!) põgeniku. Selline rahvuslik tragöödia on eriti hoiatav Eesti jaoks, kus ei elagi nii palju inimesi. See näitab, mida tähendab kaasaja sõda: terved piirkonnad jäävad inimtühjaks, ja seda tõenäoliselt aastakümneteks.

Eesti jaoks tähendab inimeste lahkumine tervet rida probleeme, millest aktuaalseim on praegune pensionikindluse kriis. Kaasaja pensionisüsteem on nagu püramiidskeem, mis kukub kokku, kui maksumaksjaid jääb vähemaks.

Aeg-ajalt on tunne, et see on teadlik poliitika: Venemaa ja Lääneriigid, mis omavahel otse asju ajavad ongi kokku leppinud, et idaeurooplased jagatakse omavahel ära ning see tsoon jääb tühjaks. Tahaks loota, et see on vaid tunne.

LÕUNAEESTLANE.

Viimased uudised