Kuuse ehtimine Maarjamaal (üks muhe jõulumuinasjutt)
Avaldatud: 23 detsember, 2019
„Poisid, selleaastane kuusk on ikka ägedalt kähar,“ kilkas Kaja ja plaksutas suurest heameelest käsi. „Miks ta siis pole, kui Jürgen ja Kristen aitasid selle mul metsast ära tuua ja Mart ehtida,“ vastas Jüri uhkelt. „Martin oli ka kambas, ärge teda unustage!“ ruttas Mart sõbra juttu täiendama. „Tanelgi lasi kätel käia,“ täpsustas Jüri.
„Olete mul kõik lahedad vennad,“ naeratas Kaja heldinult. „Mida ma ilma teieta peale hakkaksin!“
„Tore, kui lapsed kokku hoiavad! Teete vanainimesele jõulude ajal rõõmu!“ heldis isa Siim, kes tuli ärklikorralt susside sahinal teiste lõbule kaasa elama.
„Oleme nagu üks suur pere!“ kuulutas Jürgen. „Jüri, Mart, Martin ja Tanel on tublid poisid, ei mina paremaid sõpru tea!“ kilkas Kristen.
„Noh, kes aitab mul tähekese üles latva viia!“ küsis Kaja. „Eks meie kõik jõudumööda aitame!“ lubas Jüri õhinal.
Koos moodustasid poisid elava redeli. Mart seisis all, tema õlule ronis Jüri, selle turjale Jürgen. Oli teine küll kiitsaka kondiga, ent tahtis ikkagi oma väärika panuse anda. „Ega sul Jürgenpoiss raske ole!“ tundis Martin muret, „äkki peaksin ise sinu asemele seisma?“
„Ära muretse semu, ega ma mingi tühjajutumeister pole, on seda spordivärki ikka piisavalt tehtud!“ suurustas Jürgen uhkusega.
Jürgeni kukile ronis Martin, Martini kohale vinnas ennast Kristen, selle selga Tanel. Oligi elav redel valmis.
Kaja kahmas tähekese kõvemini pihku ja ronis mööda poisse üles. „Tegelikult peaksid sina tähekese üles kuusetippu viima,“ sosistas ta Jürist möödudes tollele tasahilju kõrva. „Pole midagi, tee seda Kaja meie kõigi nimel, sa oled mulle nii meelepärast, et võiksin ka suurematest asjadest loobuda,“ vastas Jüri häbelikult.
Nii jõudiski Kaja kuuse tippu ja asetas hiilgava tähe otse ladvaoksale. Sellega oli kauneim kuusepuu ehitud.
Nüüd võeti üksteisel kätest kinni ja tantsiti ühiselt ümber jõulupuu. Ka Helir-Valdor liitus lõbusa salgaga. Tema on selline poiss, kes alati pikalt järele mõtleb, enne, kui teistega ühist mängu alustab.
Naabertoast tulid Jevgeni ja Riina laulu ja kilkeid kuuldes vaatama, mis tore asjatoimetus sõpruskonnal käsil on. Nemadki haarati tantsuringi. Isegi isa Siim tiriti kaasa, kuigi ta vuntsi pobises, et vana oravat enam uute trikkidega ei harjuta. Aga keegi ei pööranud sellele tähelepanu, sest oli jõuluaeg, mil südames süttib rõõm ja armastus oma maa ning rahva vastu.
Väljas akna taga langes kohevat lund. Kõikjal üle Eesti kõlasid jõulukellad. Oli üksmeele ja leppimise aeg.
Selle peale ärkasin ma üles. Akna taga pladistas vihma. Avasin Delfi ja mind tabas kosena vihaste süüdistuste, poliitilise mängurluse ja kadeda mahategemise sopaoja. Jõulud olidki käes.
Mõtteerksaid pühi kõigile, kellele Eesti ja siinsete inimeste käekäik tõepoolest korda läheb!
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
