Küprosel levib suu- ja sõrataud
Avaldatud: 23 veebruar, 2026
Eriti ohtlike loomataudide levik Lõuna-Euroopas ei näita vaibumise märke. Küprosel tuvastati mitmes farmis suu- ja sõrataud. Koolivaheajal reisides väldi kokkupuudet loomadega ning ära too reisilt kaasa liha- ja piimatooteid.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul tuvastati suu- ja sõrataud esmakordselt Küprosel detsembris. „Eelmise aasta detsembri keskel teavitati suu- ja sõrataudile iseloomulikest haigusnähtudest veistel Küprose põhjaosas asuvas Lapathose külas. Veistelt võeti proovid, mille uurimistulemused kinnitasid suu- ja sõrataudi serotüüp SAT1. Järgnevatel päevadel nakatusid selles külas veel kahe farmi veised. Piirkonnas alustati veiste vaktsineerimist. Samuti uuriti ka nakatunud farmidest kolme kilomeetri raadiuses lamba-, kitse- ja seafarme,” kirjeldas Veetamm. Küprosel diagnoositi suu- ja sõrataud viimati 2007. aastal.
Olgugi, et tehti kõik, et haiguse levikule piir seada levis taud edasi Küprose lõunaossa. „19.02.2026 teavitati suu- ja sõrataudi kahtlusest Küprose lõunaosas Larnaka piirkonnas asuvas 260 veisega farmis. 20.02.2026 teavitati kahtlusest ka sama piirkonna kahes lambafarmis, kokku üle 3000 lamba. Kõigis farmides leidis suu- ja sõrataud kinnitust. Küprose ametivõimud rakendavad asjakohaseid piiranguid haiguspuhangute kontrolli alla saamiseks,” lisas Veetamm.
Euroopas levivad ka teised väga ohtlikud loomataudid. „Väikemäletsejaliste katk on levinud Horvaatiasse, Kreekas ja Balkani poolsaare riikides levivad lammaste ja kitsede rõuged, Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias veiste nodulaarne dermatiit. Kõikide nende loomataudide puhul on tegemist eriti ohtlike loomahaigustega, mille levik toob kaasa loomade massilise haigestumise ja suure majandusliku kahju loomapidajatele ning kogu toiduainetetööstuse sektorile,” kirjeldas Veetamm.
Veetamm paneb südamele, et reisilt ei tasu kõike kaasa osta. „Vahest ei ole ka nakkuse maale toomiseks muud vaja, kui kotti pistetud juustukera või vorstijupp ja nii see pahandus meil siin ongi. Seega ka reisimisel peab olema tähelepanelik ning loomseid saaduseid sisaldavaid tooteid, nt lihapirukas, pitsalõik jms võib haiguse kohale tuua. 2001. aasta Ühendkuningriigi suu- ja sõrataudi puhangu tekkepõhjuseks arvatakse olevat just loomset päritolu toiduainete illegaalset maale toomist ja toidujäätmete söötmist sigadele. Seega saab iga eestimaalane and oma panuse, et mitte taudi maale tuua. Samuti soovitame hoiduda farmi minemast 48 tundi pärast välismaalt tulekut ja jahil käimist,” selgitas Veetamm.
Kuna loomataudid võivad levida kaugete vahemaade taha haigetelt loomadelt pärinevate saadustega ja haigustekitajatega kokku puutunud inimeste vahendusel, siis saab igaüks meist anda panuse hoidmaks loomataudid Eestist eemal. Kindlasti ei tasuks loomapidamiskohtadesse ja nende territooriumitele niisama jalutama minna ning tuleb kinni pidada loomapidajate poolt seatud piirangutest ja hoiatustest.
Selleks, et taud ei jõuaks meie loomadeni, on ka tavainimestel oluline reisimisel teada ja kinni pidada mõnest lihtsast põhimõttest:
- Ära too reisilt kaasa liha- ja lihatooteid, piima ja piimatooteid (liha ja piima ning nendest valmistatud tooteid)
- Välismaal olles väldi kontakti loomadega
- Koju naastes pese oma riided ja puhasta jalanõud
- Pärast välisreisi hoidu kontaktist põllumajandusloomadega vähemalt 48 tundi
Soovitused reisijale leiab siit.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
