Kuidas toimib kilpnääre ja mida võiks sellest teada?
Avaldatud: 13 juuni, 2023Kilpnääre on väike liblikakujuline nääre, mis asub kaela eesosas. Vaatamata oma suurusele mängib see olulist rolli organismi ainevahetuse, kasvu ja arengu reguleerimisel.
Kilpnäärme häired on aga üsna levinud ja mõjutavad miljoneid inimesi kogu maailmas. Selles artiklis käsitleme kilpnäärme anatoomiat ja funktsiooni, levinud kilpnäärme häireid, nende sümptomeid ja ravivõimalusi, mis aitavad kilpnäärme probleeme kontrolli all hoida.
Kilpnäärme anatoomia ja funktsioonid
Asukoht ja struktuur
Kilpnääre asub kaelas, kõrisõlme all. See koosneb kahest sagarast, üks kummalgi pool hingetoru, mis on ühendatud kitsa koeribaga.
Kilpnäärme poolt toodetud hormoonid
Kilpnääre toodab kahte hormooni, türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3). Need hormoonid mängivad olulist rolli organismi ainevahetuse, kasvu ja arengu reguleerimisel.
Kilpnäärme hormoonide reguleerimine
Jood on oluline kilpnäärme hormoonide tootmiseks ja normaalseks talitluseks. Joodi saab inimene joogiveest ja toidust. Ajuripatsis ehk hüpofüüsis toodetud kilpnääret stimuleeriva hormooni ehk türeotropiini (TSH) abil toimub kilpnäärme hormoonide kontroll ja sünteesimine. Kui T3 ja T4 tasemed on paigast ära, muutub ka toodetava TSH kogus. See tähendab, et kui tegemist on liiga kõrge T3 ja T4 tasemega, siis vabaneb hüpofüüsist vähem TSH-d, mis omakorda tähendab, et kilpnäärme hormoone toodetakse vähem. Kui T3 ja T4 tasemed on liiga madalad, siis vabaneb rohkem TSH-d ja ka kilpnääre toodab rohkem hormoone.
Levinud kilpnäärme häired
Kilpnäärme probleemide kahtluse korral tuleb kohe arsti poole pöörduda, sest õigeaegne tähelepanuta jätmine võib viia kehvveresuse, südame-veresoonkonnahaiguste, osteoporoosi või muude haiguste avaldumiseni.
Kilpnäärme alatalitlus
Sageli põhjustab hüpotüreoosi kilpnäärme autoimmuuntüreoidiit ehk autoimmuunne kahjustus, mille põhjustab inimese oma immuunsüsteem. Hüpotüreoos võib põhjustada erinevaid sümptomeid: nõrkus, vaatamata isu vähenemisele kehakaalu tõus, mäluhäired, jõuetus, laugude turse, külmatunne, väsimus, juuste karedus, kuiv ja kare nahk, kõhukinnisus ja mitmeid muid sümptomeid. Kilpnäärme alatalitluse korral organismi ainevahetus muutub aeglasemaks, söögiisu väheneb, soojatootmine väheneb ja seega külmataluvus halveneb. Kilpnäärme alatalitlus soodustab naistel raseduse katkemisi, probleeme rasestumisega ning menstruaaltsükli häireid.
Kilpnäärme ületalitlus
Kui verre satub liiga palju kilpnäärme hormoone, on tegu kilpnäärme ületalitlusega ehk hüpertüreoosiga. Sageliesinevad sümptomid hüpertüreoosi puhul on ärrituvus, närvilisus ja ka emotsionaalne tasakaalutus, samuti muutub ainevahetus kiiremaks ja soojataluvus muutub halvemaks. Kuigi söögiisu võib suureneda, siis tihti kehakaal hoopis langeb, juuksed võivad muutuda õhukesteks ning habrasteks, võib esineda lihasnõrkust, südamepekslemist ja niisked soojad käed ning muid sümptomeid.
Kilpnäärmehaiguste ravi
Kilpnäärmehäired on tavaliselt kergesti ravitavad ning healoomulised. Alatalitluse puhul kasutatakse hormoonasendusravi, mis aitab hoida kilpnäärme hormooni taseme normis. Ravi on enamasti eluaegne, kuid inimene peaks end tundma sama hästi kui ilma haiguseta. Ületalitluse puhul rakendatakse türeostaatilist ravi või radiojoodravi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kilpnääre mängib organismi ainevahetuses ja kasvus üliolulist rolli. Arstiabi otsimine kilpnäärme häirete korral on sümptomite juhtimiseks ja tüsistuste vältimiseks väga vajalik. Järgides ettenähtud raviplaani, võivad kilpnäärme häiretega inimesed elada tervislikku ja täisväärtuslikku elu.