Kuidas su lapsel tegelikult läheb? Kooliõed kutsuvad vanemaid tervisekontrolli
Avaldatud: 9 aprill, 2026
Pilt: HTM Kevadel toimuvad koolides õpilaste regulaarsed tervisekontrollid, mille käigus hinnatakse nii lapse füüsilist kui ka vaimset tervist. Tallinna Koolitervishoiu kooliõed on avanud selle tarbeks uksed ka lapsevanematele, et anda tagasisidet ja arutada lapse arengut, sest lapse vaimset heaolu kujundavad nii kodu- kui ka koolikeskkond.
Lapse vaimse tervise toetamisel on keskne roll lapsevanemal. „Õpilase kasvamise ja arengu teekonnal on lisaks füsioloogiliste vajaduste täitmisele oma koht head eeskuju näitaval ja toetaval lapsevanemal,” räägib Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise õde Ragne Läheb. „Eriti oluline on see kooliealiste puhul just algklassides, mil laps alles õpib end ja oma tundeid juhtima,” lisab ta.
Käimasolev vanemluse aasta tuletab meelde, kui oluline on olla oma lapse kõrval ja tema tervise teemades teadlik partner. Just selles vaimus kutsuvad kooliõed lapsevanemaid osalema laste tervisekontrollides, et koos ja koostöös teha paremaid lapse tervist toetavaid otsuseid. Koolipere noorimad vaadatakse üle just kevadel, siis saab juba näha, kuidas laps on koolikeskkonnaga harjunud, milliseks on kujunenud suhted klassikaaslaste ja õpetajatega ning kuidas ta koolis üldiselt hakkama saab.
Koolides läbi viidavates tervisekontrollides hinnatakse ühe osana ka lapse vaimset tervist. Läheb julgustab vanemaid tervisekontrolli kaasa tulema. „Tervisekontrollides kaardistatakse lapse arengu hindamiseks lisaks lapse füüsilisele tervisele ka tema vaimset tervist mõjutavaid riski- ja kaitsefaktoreid. See võimaldab lapsevanemal saada tervishoiutöötajalt asjakohast nõu,” selgitab Läheb. „Ujedamad koolilapsed võivad jätta olulisi detaile rääkimata. Vanem oskab täiendada lapse vastuseid, jagada oma tähelepanekuid ja üheskoos saab otsustada, kuidas last kõige paremini toetada.” Kooliõed teevad tervise jälgimiseks ning hindamiseks tervisekontrolle I, III, VII, ja X klassi õpilastele.
2025. aasta tervisekontrollide käigus läbi viidud õpilasküsitlused näitasid, et enim levinud riskiteguriteks on ülemäärane nutiseadmete kasutamine (37,9%), ebakorrapärane toitumine (25,2%), ebakvaliteetne või puudulik uni (17,8%) ning madal kehaline aktiivsus või harrastuse puudumine (16,2%). Lisaks toodi esile ka mitmeid vaimse heaoluga seotud murekohti, nagu keskendumisvõime langus (11,2%), kurvameelsus (9,3%), raskused kooliga kohanemisel (6,7%) ning sõpruskonna puudumine või madal kontakteerumisvõime (5,0%). Võrreldes 2024. aastaga püsis riskitegurite osakaal üldjoontes sama või mõnevõrra suurenes, eriti nutiseadmete kasutamise (+3,7%) ja toitumisharjumuste (+4,7%) osas.
Usalduslik suhe kui ennetuse võti
„Iga päev näeme, kuidas meie lapsed kasvavad, arenevad ja õpivad, nähes vaeva kas koolis, trennis või mõnes huviringis,” sõnab Läheb. Mida teha aga siis, kui muidu tubli ja tragi laps muutub järsku apaatseks ja kaugeks? „Olgugi et muutujaid lapse vaimse tervise küsimuses on palju, tuleb tihtipeale ka lapsevanemal peeglisse vaadata ja mõelda, kas suhtlus enda lapsega on võimalikult toetav ja avatud,” selgitab vaimse tervise õde. Lähebi sõnul peaks lapsevanem murede ilmnemisel proovima lapsega turvalises keskkonnas rahulikult maha istuda ja rääkida. „Avatud ja julgustav suhtlus perekonnas võib esmapilgul paista lihtne, kuid seda jääb paljudes peredes siiski vajaka. Samas on see väga oluline lapse vaimse tervise toetamisel,” lisab Läheb.
Kui lapsevanemal on loodud lapsega usalduslik suhe juba noores eas, loob see pinnase, et lahendada hõlpsamalt teismeeas esilekerkivaid probleeme. „Lapse kasvades kasvavad ka mured,” nendib Läheb. „Me kõik oleme noorena huvi või eakaaslaste surve tõttu midagi proovinud – olgu see sigaretimahv või väike lonks alkoholi. Kui aga noorel on vanemaga avatud ja toetav suhe, on tal lihtsam sellest kogemusest rääkida ilma hirmuta, et ta riielda saaks. Avatud suhtluses arutletakse, kuidas noor end tundis, millised olid tagajärjed ja kas ta oleks huvi korral valmis uuesti proovima. Selline lähenemine aitab noorel teha teadlikumaid valikuid,” selgitab ta.
2025. aastal viis noorte heaolu eest seisev ühendus Planet Youth läbi küsitluse, milles uuriti Tallinna 9. ja 10. klassi õpilastelt nende kokkupuudete kohta erinevate meelemürkidega. Uuring andis kinnitust tõsiasjale, et koolinoored, kelle vanemad on kursis noorte tegemistega ehk kelle suhtlus vanematega on avatud, on omanud vähem kokkupuudet erinevate meelemürkidega. Noortest, kelle vanemad ei teadnud, millega nende lapsed õhtuti tegelevad, olid viimase 30 päeva jooksul 30% neist olnud purjus, 9% tarvitanud kanepit ja 37% kasutanud e-sigarette. Kui aga noored, kelle vanemad olid kursis nende tegemistega, oli tarvitajaid vastavalt 14%, 3% ja 17%.
Tervenemine algab endast
Kui lapsevanem märkab, et tema laps on omadega halvas kohas ja heatahtlikud pingutused teda sealt välja tõmmata ei kanna vilja, on oluline pöörduda spetsialisti poole. Vaimse tervise õde Läheb toonitab, et pelgalt psühholoogi, psühhiaatri või muu diplomeeritud asjatundja juurde minekust aga ei piisa. Oluline on keskkond ja eeskujud, mis noort inimest ümbritsevad ning isiklik tahe ja arusaam muutuste vajadustest. „Laps vajab toetavat perekonda. See eeldab julgust ka vanematelt abi küsida ja pidevat eneseharimist, kuidas last kodus toetada,” lisab vaimse tervise õde.
„Spetsialistidele on pandud suured lootused. Et justkui pelgalt psühholoogi kabinet ja diivan on need, mis võlujõul patsiendi terveks teevad,” selgitab Läheb. „Kui seljavalu kaebav inimene läheb füsioterapeudi juurde, siis tema tervise parandamiseks ei piisa iganädalasest vastuvõtust. Taastumiseks on oluline ka patsiendi enda igapäevane panus erinevate harjutuste näol ja igakülgne lapsevanema poolne tugi.”
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
