Kuidas Lõuna-Eestisse juba 1980ndate algul NATO baas rajati
Avaldatud: 23 oktoober, 2023
Euromaisi EÜE grupp Tilsis 1982. aastal. Foto: erakogu Sotsiaalmeedias on jagatud infot selle kohta, kuidas 1980ndate aastate algul Lõuna-Eestisse NATO baas rajati.
1980ndate aastate alguses astus ülikooli kolmas põlvkond okupeeritud eestlasi. Nõukogude võim oli nende vanemaid jõhkralt mõjutanud, kuid neil oli uus energia, uus enesekindlus ja uued ideed impeeriumi kukutamiseks.
Õpilased hakkasid organiseeruma. Okupatsioonivastased meeleavaldused levisid nagu ei kunagi varem.
See sai alguse poolametlike võrgustike kaudu. Üheks näiteks oli EÜE, mis olid kommunistliku partei noortetiiva Komsomoli korraldatud üliõpilaste ehituslaagrid. Iga rühm saadeti maale ametliku ülesandega – nagu ait ehitada -, et õppida „nõukogude tööeetikat”.
Kuid seal olles leidsid õpilased järelevalveta, kuidas okupatsioonist jagu saada, ja leidsid loomingulisi viise, kuidas oma okupante järeleandmatult mõnitada. Laagrid muutusid vastupanurakkudeks.
1981. aastal nimetas üks selline laager end Persostratiks. Nimi oli tüüpiliselt nõukogulik – kohmaka ja pompoosse fraasi lühend. (Ja see kõlas eesti keeles nagu „persesfäär”.) Grupp veetis suve oma paroodilisi nõukogude laule kirjutades.
Järgmisel suvel, 1982. aastal, moodustati enamikust samadest liikmetest uus laager, mis saadeti Lõuna-Eestisse Põlvamaale Tilsisse. Nad nimetasid end Euromais’iks plaaniga parodeerida nõukogude maisikasvatuskampaaniaid.
Pärast kohalejõudmist tuli neil parem idee.
„Aitab sellest nõukogude jamast,” ütles nende laagri juht Mati Laur. Selle asemel otsustasid nad kuulutada oma laagri NATO baasiks. Täpsemalt Briti NATO baasiks, sest inglastel oli Eesti toetamisel vabadussõja ajal võtmeroll ja nad teadsid, et sellele viitamine tüütab okupante veelgi rohkem.
Nad panid ingliskeelsed sildid üles ja korraldasid range ajakava, mis hõlmas pärastlõunateed ja piknikke. Nad jäljendasid ja liialdasid Briti kultuuri, kombeid ja moodi, naeruvääristades samal ajal vene okupante. Nad kirjutasid ja laulsid entusiastlikult oma hümni sellest, kuidas NATO vabastab Eesti venelastest. Seda lauldi Yankee Doddle’i viisi järgi, mis on Eesti noorte seas ikooniline, kuna see oli Ameerika Hääle eestikeelsete saadete avameloodia, mis jõudis tavaliselt läbi enne, kui nõukogude segajad jõudsid selle katkestada.
Uskumatult asus see „NATO baas” tegeliku nõukogude baasi lähedal, kus olid teadaolevalt tuumalõhkepead.
Ometi oli õpilaste jaoks asukohaks Satterfield, ingliskeelne nimi, mis leiutati nende ettekujutatud turvalise utoopia jaoks.
Satterfieldist sai Interneti-eelne meem, mis püsib üle Eesti võrgustike kaudu veel aastaid. Kutse Satterfieldi oli vastupanu organiseerimise kood.
Selle „Briti NATO baasi” liikmed moodustasid hiljem osa üliõpilaste vastupanu tuumast nõukogude okupatsioonile. Neil oli juhtiv roll natside-nõukogude pakti avalikustamise kampaanias ja nad aitasid kaasa laulva revolutsiooni käivitamisele.
Kümmekond aastat pärast oma pilabaasi loomist saavutasid nad oma eesmärgi. Eesti ja tema Balti naabrid olid vabad ja Nõukogude Liitu enam polnud.
Selle algse grupi liikmed on nüüd vabas Eestis austatud mehed ja naised, nende seas näiteks Lauri Vahtre ja Mart Laar. Üks, kes aitas seda laulu kirjutada, sai isegi NATO suursaadikuks (päris suursaadikuks, Sulev Kannike).
Eesti on nüüd NATO tõeliste NATO baasidega – ja seal on ka tegelikult britid kohal.
NAFO in occupied Estonia, 1982.
Yes. Before there was an internet – or any brain-damaged cartoon dogs – there were activists subverting russian propaganda and helping push back russian imperialism with the same spirit of NAFO (and remarkably similar jokes).
Let me explain.
— Bad Baltic Takes (@BadBalticTakes) October 22, 2023
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
