Kuidas läheb 2026. aasta puul – harilikul haaval?
Avaldatud: 13 jaanuar, 2026
Vasakul vanad 110–120 aastased haavad kõrgusega ca 38 m. Paremal pildil tunduvalt nooremad, ca 60 aasta vanused haavapuud kõrgusega ca 30 m. Allikas: Keskkonnaagentuur Tänavuse aasta puu tiitli pälvinud haab, teaduslikult harilik haab, ladina keeles Populus tremula, on Eestis leviku järgi neljas-viies puuliik. Mida näitavad Keskkonnaagentuuri andmed, kuidas haaval läheb?
Viimaste satatistilise metsainventuuri andmetel kasvab meil 158,5 tuhat ha haavikuid, mis moodustab metsamaa pindalast 6,7%. Enam on ainult kaasikuid, männikuid, kuusikuid ja hall-lepikuid. Haavapuitu on kokku 33,5 miljonit m3 ehk 7,6% kogu puiduvarust. Selles arvestuses on haab neljandal kohal männi, kuuse ja kase järel. Haab on oluline kaaspuuliik ka teistes puistutes, eelkõige kaasikutes ja kuusikutes.
Haab on kiirekasvuline puuliik, viljakatest kasvukohtades võivad 30 aastased puud olla juba kõrgemad kui 20 m, 50 aastased puud aga kõrgemad kui 30 m. Maksimaalselt võivad haavad kasvada ca 48 m kõrguseks. Veel möödunud suvel hakkas Keskkonnaagentuuri spetsialistidele välitöödel silma Lõuna-Pärnumaal Nigula looduskaitsealal kasvavad väga kõrged, enam kui 40 meetri kõrgused haavad. Selgitamaks, kus need täpselt kasvavad ja kui kõrged nad on, tuli tol korral appi metsade kõrguskaart. Kõrguskasvult suudab haavaga võistelda meil kasvavatest puudest ainult kuusk.
Jämedamad haavapuud võivad saavutada enam kui meetrise tüveläbimõõdu. Ka on haavikud suurima puidutagavaraga puistud, ühel hektaril võib kasvada 700 m3 või enamgi puitu. Haab ei ole väga pikaealine puuliik, harva võib ta elada vanemaks kui 150 aastat, samas kui näiteks männile ja tammele ei ole 200 aastat mitte väga kõrge vanus.
Kuigi haab on kiirekasvuline, on tal ka üks „puudus“. Nimelt juba keskeas nakatub ta haavataelikuga – seenega mille viljakehasid on sageli näha vanemate puude tüvedel. Haavataelik tekitab tüvemädanikku, mistõttu suur osa vanu haabu on seest mädad või lausa õõnsad. Kuid ei ole halba heata, puuõõnsused on turvaliseks pesitsuspaigaks mitmele linnuliigile ja ka meie loodusharuldusele – lendoravale.
Lendorav. Pilt: Keskkonnaagentuur
Haab on kahekohaline puuliik, mis tähendab, et on olemas nii emas- kui isaspuud. Kuigi haab annab massiliselt seemet (kirjanduse järgi kuni 0,5 miljardit seemet hektari kohta), uueneb ta väga edukalt juurvõsust.
Haavapuit on valge, pehme ja kergesti töödeldav. Praegu kasutatakse haavapuitu eelkõige puitmassi tootmiseks (Estonian Cell haavapuitmassi tehas Kundas), kuid ka näiteks saunalavadeks ning saunade sisevooderduses. Haavatüvest tehakse haabjaid ehk ühepuulootsikuid. Kui Eestis veel tuletikke valmistati, siis tehti neid just haavast. Haava küttepuit annab vähe tahma, mistõttu hoiab ahju ja korstnalõõrid puhtad, varem kasutati seda samal põhjusel ka keraamikatööstuses.
Haavakoor on aga „magustoit” põdrale, mistõttu on noored haavikud sageli selle looma poolt kahjustatud. Ka kogunevad põdrad sageli haava lageraielangile, et okstelt koort närida, vanemate haava tüvede allosas on korp, mistõttu on need „põdrakindlad”.
Väljend „väriseb nagu haavaleht” tuleb sellest, et haavalehed värisevad ka väga nõrga tuule korral.
Aasta puu valib Eesti Looduse toimetus ju alates 1996. aastast.
Loo autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Enn Pärt
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
