Kui armastus muutub kontrolliks: kuidas ära tunda majanduslikku vägivalda?
Avaldatud: 10 november, 2025
Majanduslik vägivald on üks varjatum lähisuhtevägivalla vorme – seda ei näe ja sellest ei räägita, aga selle mõju võib olla sama hävitav kui füüsilisel vägivallal.
MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskuse juht Margo Orupõld ütles, et majanduslik vägivald käib kaasas pea iga lähisuhtevägivalla juhtumiga. „Puhtalt rahalise kontrolli pärast pöördujaid on vähe, kuid tunnetuslikult ligi 90% juhtumitest on seotud ka majandusliku vägivallaga,” sõnas ta. „See ei tähenda alati rahapuudust, vaid kontrolli – olukorda, kus inimene ei saa enam ise oma elu üle otsustada.”
Mis on majanduslik vägivald?
SEB kogumise ja investeerimise valdkonna juht Elisabet Visnapuu selgitas, et majandusliku vägivalla eesmärk on muuta partner rahaliselt sõltuvaks. „See võib väljenduda tööl käimise keelamises, sissetuleku piirangutes, kulude pidevas jälgimises või dokumentide varjamises. Ka võlgade tekitamine partneri nimele on majandusliku vägivalla vorm. Lõpuks tunneb üks osapool ennast lihtsalt lõksus,” selgitas ta.
Orupõld lisas, et väga sagedased on juhtumid, kus keeldutakse elatisraha maksmast või meelega venitavad sellega – tehes ülekandeid kümne euro kaupa. Samuti survestatakse laste suhtluskorra 50/50 määramist, et vähendada elatisraha kohustust ning nii nõrgendada teise poole finantsilist olukorda.
Ekspertide sõnul ei ole probleem alati rahas, vaid võimus. Nad rõhutasid, et kui üks partner otsustab, mida teine võib osta, mille peale kulutada või millist tööd teha, siis on tegu kontrolliga, mitte hoolivusega.
Kuidas ära tunda majanduslikku vägivalda?
- Pead partnerilt raha küsima või õigustama iga ostu.
- Partner takistab või keelab sul tööl käia.
- Sinu sissetulek või vara on partneri kontrolli all.
- Sind sunnitakse allkirjastama dokumente või laene teadmata, milleks need on.
- Raha kasutatakse karistuse, ähvarduse või häbistamise vahendina.
Kuidas ennast kaitsta?
- Rääkige suhte alguses rahast ausalt.
Rahalised ootused ja vastutused tuleks läbi rääkida juba suhte alguses – kes mille eest maksab ja kuidas kulud jaotuvad. Kui üks pool ei soovi ühisest rahast rääkida, siis võib see olla ohumärk tulevikuks.
- Säilitage isiklik pangakonto.
Ka siis, kui kasutate partneriga ühist arvelduskontot, hoidke alles ka isiklik konto, mille kaudu saate vajadusel iseseisvalt tegutseda. Isiklikule kontole peaks laekuma ka palk.
- Looge väike varufond.
Ka väikesed summad, mis saate kõrvale panna, aitavad kriisiolukorras kiiremini tegutseda ja turvatunnet taastada.
- Otsige abi.
Kui tunned, et sinu rahalisi otsuseid piiratakse või sind kontrollitakse, ära jää üksi.
Räägi usaldusväärse inimesega või pöördu Ohvriabisse – sealt saab nii psühholoogilist tuge kui ka tasuta õigusabi.
Kui märkad, et keegi su ümber võib elada vägivaldses suhtes, siis tea, et sinu toetus võib olla eluliselt oluline. Kuula, usu, paku abi. Ja kui sa ise oled vägivaldses suhtes, tea, et sa ei ole üksi ja sul on õigus turvalisele elule!
Tuge ja abi saad siit:
Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7) või palunabi.ee.
Lasteabi telefon 116 111 (24/7) või lasteabi.ee.
Ohuolukorras võta lähisuhtevägivallast teatamiseks ühendust hädaabinumbril 112. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/naiste-tugikeskused
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
