Kõik perearstid ei mõtle Eestis ühtemoodi: Siin ühe Eesti perearsti mõtlemapanevad kommentaarid koroona ja vaktsineerimise kohta
Avaldatud: 25 august, 2021
Dr Meeme Mõttus ja dr Helen Lasn. Kaader videost Eestis jääb sageli mulje, et kõik perearstid mõtlevad ühtemoodi. Tegelikkuses see nii ei ole, seisukohti on väga erinevaid.
Kuivõrd koroonavaktsiine ja vaktsineerimist jäägitult pooldavate perearstide seisukohti on avaldatud väga palju, siis olgu siin toodud mõned veidi teistsugused arvamused, mis panevad mõtlema.
Siin on kokkuvõtvalt sotsiaalmeedias ilmunud intervjuus avaldatud seisukohad varem teadustööd teinud ja Rootsis doktorikraadi kaitsnud perearst Dr Helen Lasnilt. Allpool on mõned lõigud intervjuust neile, kel pole aega või võimalust kogu lugu läbi kuulata.
Dr Lasn:
• On aeg tuua koroonaviiruse ravimid päevavalgele ja lõpetada ühtede võimaluste mahasalgamine ning teiste pidev „haipimine”;
• masstestimise ja tervete inimeste testimise mõttekus on kaheldav;
• läbipõdenute vaktsineerimist tuleks käsitleda individuaalselt;
* meedia ja meedikute poolne ühekülgne info tekitab inimestes frustratsiooni ja muudab situatsiooni riigis palju hullemaks;
• inimeste diskrimineerimine töökohtadel tuleb lõpetada; arstid ja meedikud võiks julgeda mõelda natuke laiemalt, et ühise eesmärgi nimel tegutseda, sest viirus ei kao kuskile;
• oluline on inimeste palju tõhusam teavitamine arstide ja meedia poolt viirushaiguste teaduspõhistest ennetamisvõimalustest vitamiinide sh D vitamiini, mentaalse hoiaku ja õige eluviisiga.
Katkeid Dr Helen Lasni mõtteavaldustest vestluses dr Meeme Mõttusega (muutmata kujul):
Masstestimisest: Tervet inimest testida ei ei oleks vaja meil. Sellega ma olen täiesti nõus ja enamus teadlasi on ka sellega nõus ning ka kogu süsteem on sellega nõus. Aga inimeste enda tahe survestab seda ning ka meie riigi süsteem, kuna meil on sisse viidud piirangud ja nõuded, et kõik terved inimesed peavad ennast kogu aeg testima, kui nad üle mingi ukseläve astuvad. Siis see tegelikult tekitab inimestes sama tunnet, et ma pean ennast kogu aeg testima. Kui rääkida veel testi erinevatest variantidest, siis kiirtestidega on ikkagi sama teema nagu on ka selle PCRiga, et need näitavad nii ja naa. Vahel on positiivsed, vahel negatiivsed. Meil on selliseid juhte, kus kiirtest on positiivne, PCR negatiivne, inimene on segaduses, tegelikult on läbi põdenud, sümptomeid nagu polegi. Segadust on hästi palju. Mina pigem ütleks, et testime siis, kui on sümptomid ja kui te teate, et teil on tõesti väga-väga lähikontakt olnud, siis jälgite oma tervist ja kandke kasvõi maski, kui lähete kuskile ja ärge levitage teadlikult, kui te arvate, et olete kandja. Ega me seda enne kindlaks ei saa teha, kui kontsentratsioon (haigustekitaja ninaneelus) on piisavalt suur ja tekivad süptomid.
Läbipõdemisest, antikehadest: Õnneks on seda natukene ka meedias kajastatud. Kahjuks pean ma ütlema, et meie meedia on väga ühepalgeline. On nii palju asju, mida peaks tegelikult meie rahvale teavitama, et paanikat ja segadust maha tõmmata. (Antikehade) numbrid ei näita mitte midagi. Antikehi tekib olenevalt palju vaktsiini sisse süstitakse või kui suur viiruskoormus on olnud kehale. Sellest tõenäoliselt antikehade arv sõltub ja muutub, aga tegelikult annab lõpliku immuunreaktsiooni vastuse sekundaarne komplemendi süsteem ja T-rakuline immuunsus, mis tekib, aga mida me mõõta ei saa, ja mis ei ole üldsegi diskussiooni teema tänasel hetkel. See, kuidas immuunsüsteem toimib, on palju peenem, kui ainult need antikehad. Tore kui Sul on antikehad olemas. See näitab, et Sul on kokkupuude olemas, Su kehal on valmidus olemas ja ta on juba reageerinud sellele viirusele. See näitab, et Su keha tuleb sellega (viirusega) toime: üskõik kas see on olnud vaktsiin või läbipõdemine. Ameerikas on üsna palju uuringuid ning on välja toodud, et läbipõdemise antikehad annavad väga hea immuunususe. Kui kokkupuude on olnud, siis inimene enam väga palju muretsema ei peaks. Jah, ta levitab, ta kannab, aga iseenda aspektist öelda ei saa, et ta peab väga kartma, et järgmine tüvi tuleb ja tapab. See võib olla, et ta põeb raskemini või kergemini, aga immuunsüsteem on meil ikka niipalju tark, et ta suudab ära tunda viiruse.
Läbipõdenute vaktsineerimisest: See ongi triki küsimus. Andmeid on meil tõesti seinast-seina. Peavoolu meedia meditsiin ütleb, et võiks teha vaktsiini, siis on immuunsüsteem ikkagi veel tugevam jne. Aga samas on hästi palju uuringuid, mis näitavad, et tegelikult antikehad püsivad, rakuline immuunsus on olemas ja otsest vajadus ei ole, eksju. Ühtset seiskohta on väga raske võtta. Me ei saa öelda kõigile tehke või ärge tehke. Tuleks seda individuaalset inimest vaadata. Kõik sõltub sellest, mis tal kaasuvad haigused on, kui raskelt ta üldse põdes … ja siis neid riske hinnata: mis on vaktsiini riskid ja mis on uuesti läbipõdemise riskid. Praegu me ju tegelikult näeme, et Iisrael ja isegi Ameerika ja Island ja kõik need riigid, kes on juba vaktsineeritud ikkagi deltat põevad, nad ikkagi haiglasse satuvad paratamatult. Meil õnneks on need numbrid nii väikesed, et meie riigis üldiselt tundub, et asjad töötavad paremini kui kuskil mujal. Mingil imelikul kosmilisel põhjusel. Me oleme selles mõttes väga õnnelikud siin. Aga mina ei julgeks siin küll praegu vastust anda, kes, millega ja kuidas peab vaktsineerima. See ongi see miks meil ei ole täna neid vastuseid tegelikult ja miks me ei saa survestada, et tehke kõik nii palju kui peab, ette antakse ja öeldakse. Meil ei ole tegelikult neid andmeid. See on poolteist aastat vana viirus, millest me tegelikult pikas perspektiivis väga palju ei tea. Me teame, mida ta teeb meiega ägedas faasis ja pikka perspektiivi me saame alles hinnata 10-15 aasta pärast – mida teeb viirus ja mida teeb vaktsiin. Andmeid on seinast seina ja mida uskuda, on väga julge otsuse tegemine nii varajases faasis. Ma kutsuks inimesi, arste ja meedikuid hindama seda, mis need andmed tegelikult on, millest me räägime ja kuidas me neid andmeid kasutame ja mis soovitusi me rahvale anname ja mis nõudmisi me rahvale anname!
Koroonaravist: Muidugi olen ma kuulnud Ivermektiinist, muidugi olen. Ma ei oska midagi sellest arvata, ma ei ole ühtegi patsienti sellega ravinud, sest meil ei ole see ELis kättesaadav. Mina ütleks selle kohta, et iga ravim, mis aitab kaasa viiruse vähendamisele ja viiruse blokeerimisele organismis, et see ei hakkaks massvohama ja raskeid komplikatsioone tekitama, need ravimid peaksid olema kõik kättesaadavad! Siis tuleks hakata vaatama nende vahel, mis on efektiivsem ja kellele mida. Aga kuna meil on aeg nii lühike olnud ja me pole raviga suutnud üldse kuskile jõuda nö avalikus maailmas, meil ravist tegelikult üldse eri räägita, siis meil ei olegi andmeid. Aga vähemalt oleks see aeg nüüd küll, et võtaks need ravimid nüüd päevavalgele, paneks nad käiku ja vaataks mis siis toimuma hakkab! (Nagu vaktsiiniga — Dr. Mõttuse kommentaar). Anname võimaluse kasutada kõiki võimalusi, mis meil on. Miks me peame ühed asjad maha salgama ja teisi asju väga „haipima“ üles. Tegelikult me saame aru, et tänases seisus me oleme ikka seal, kus me olime. Okei, vaktsiinid kaitsevad meid raske haigestumise ja surma eest … tõenäoliselt, aga leviku seisukohalt oleme me ikka sama koha peal.
Vaktsiinidest: Mis on oluline — ja meie meedias ma ei ole näinud … ja ma ütlen, et ma meediat ei tahagi väga lugeda, ausalt öeldes, sest sealt pole midagi lugeda … – mis on Ameerikas võetud väga üles, on nasaalsed vaktsiinid. Ninaspreina. Need on nagu meie Bioblocki a’la analoog. Meil on küll Bioblockis antikehad, mis neutraliseerivad haigustekitajad. Nad räägivad nasaalsest vaktsiinist. See võib olla see, mida sissesüstitav vaktsiin hetkel ei tee, et ta ei tooda meile IgA antikehi ninaneelu, kust viirus sisse tuleb, et ta kohe siin ära neutraliseerida. Ta (hetkel kasutatavad) hakkab neutraliseerima viirust alles siis, kui see jõuab vereringesse. Praegu on hiline faas, kus vaktsiin tegutseb, kust see tuleks tõsta ettepoole ja mõelda lokaalse neutraliseerimise peale hingamisteedes. Minu üllatus, millest meil pole üldse räägitud Eesti Vabariigis: on olnud olemas selline gripi vaktsiin kümme aastat Soomes ja kakskümmend aastat Ameerikas ja Kanadas! Kasutatakse lastel, kasutatakse täiskasvanutel. Kõigil. Miks meil ei räägita sellistest asjadest? Miks ei ole meil selliseid asju müügil? Küsige oma Soome kollegidelt, vaadake mida nad teile ütlevad!
Arstide hirmust ja vaikimisest: Me võiks mõelda natukene laiemalt. … Oleks väga tore, kui meil oleks natuke laiemat mõttekaaslust, et mõelda natuke laiemalt. Ka inimestel on seda infot vaja, sest väga ühekülgne info tekitab inimestes frustratsiooni ja muudab situatsiooni riigis palju hullemaks. Meediale ka – me oleme ühe eesmärgi nimel, tahame elada siin riigis, vabas Eesti Vabariigis. 30 aastat! Mõelge, see on kõige pikem aeg, mis meil on vabadust üldse olnud ja miks me teeme endale praegu seda, mida me teeme!! Mida ma tahan öelda on, et see inimeste diskrimineerimine praegu töökohtadel – minu töö on olnud viimane nädal nende inimeste psühholoogiline nõustamine, kes on diskrimineeritud ja keda sunnitakse vaktsineerima oma tööandja poolt ja ähvardatakse vallandamisega — teate, ma päriselt ei taha seda teha rohkem! Nii kiiresti, kui võimalik peaks selle probleemi lahendama, sest ma ei saagi varsti enam oma päris tööd teha. Päris haigused ootavad ja me tegeleme sellise pseudo püshholoogiliste probleemide lahendamisega. Ta paneb mulle aja ja räägib mulle kolmveerand tundi oma tööalasest probleemist. Ma leian, et see ei ole normaalne ja me ei saa seda enam rohkem tolereerida!
Videos on intervjueerib hambaarst dr Meeme Mõttus perearsti dr Helen Lasni:
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
