Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pärnu Maakohus tunnistas Kairi Kuusemaa süüdi oma vastsündinud lapse tapmises ja mõistis talle karistuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loetakse 9. märts 2024.

Kohus lõpetas kriminaalmenetluse laibarüvetamise süüdistuses kuna K. Kuusemaa tegevus vastab väärteo tunnustele.

Kuusemaa peab tasuma riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 17 707,86 eurot. Menetluskulu summas 8307,70 eurot (laibarüvetamise süüdistusega seotud ekspertiisid ja prokuröri ettepanekuga riigi kanda jätta ekspertiisid) jättis kohus riigi kanda.

Süüdistuse järgi põhjustas Kuusemaa kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, kuid mitte varem kui 04.02.2024. a kell 20.00 ja mitte hiljem kui 05.02.2024 kell 11.00 oma vastsündinud lapse surma. Samuti süüdistati naist laiba rüvetamises, mis seisnes selles, et ta ei teavitanud kedagi vastsündinu surmast, viis alasti surnukeha koos kilekotiga põllule, kust surnukeha leidis 5. veebruari ennelõunal sama küla majapidamisest pärit koer. Süüdistuses heidetakse Kuusemaale ette surnukeha üldtunnustatud tavadele mittevastavat kohtlemist.

Kohtus uuritud DNA ekspertiisiaktid kogumis tõendavad, et surnud vastsündinud poisslapse bioloogiline ema on Kairi Kuusemaa. Kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt sündis poisslaps elusana ajalisena, peale sündi hingas ning suri lühikest aega pärast sündi. Kohtus Kairi Kuusema talle esitatud süüdistuse kohta ütlusi ei andnud.

Kohtulikul uurimisel oli üheks vaidlusaluseks küsimuseks lapse surma põhjus. Nimelt tõstatas kaitsja surma põhjuse erinevaid verisoone, mh on tõstatatud versioon, et vastsündinu tappis koer. Kohus leidis uuritud tõendite alusel, et Kuusemaa rebis oma vastsündinu lapse nabanööri platsenta küljest, põhjustades sellega lapsele verekaotuse ning sulges lapse õhuruumi, põhjustades sellega lapsele hingamispuudulikkuse. Eeltoodud Kuusemaa teod põhjustasid vastsündinu surma mõne minuti jooksul, kusjuures mõlemad teod ka eraldi oleks lapse surma põhjustanud.

Kohtus uuritud tõendid lükkavad ümber versiooni, mille kohaselt võinuks koer lapse tappa. Ekspert selgitas, et nabanöör oli rebitud – nabanööri ots oli põiki läbitud hästi sakilise servadega, tõenäoliselt ei ole tegemist olnud kõige teravama esemega aga võimalik on mingisugune nüri lõikevahend. Ekspertarvamuse kohaselt olid koera tekitatud vigastused lapsel surmajärgsed.

Kohtulikul uurimisel oli teiseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas Kuusemaa teadis enda rasedusest või mitte. Kohus leidis, et Kuusemaale etteheidetud oma lapse tapmise süüdistuse puhul ei ole oluline, kas naine teadis oma rasedusest või mitte. Oma vastsündinud lapse tapmine on ka siis kuritegu, kui naine ei teadnud oma rasedusest. Samas seda, et ta rasedusest teadis, vähemalt raseduse lõppfaasis alates 21.12.2023, kinnitavad tema otsingud internetis.

Kokkuvõtvalt leidis kohus, et Kuusemaa teo eelne ja järgne käitumine ning väline teopilt kogumis kinnitavad, et ta eesmärk oli vastsündinud lapse surm ehk tegemist oli kavatsetult toimepandud tapmisega. Ta hoidis nii rasedust kui ka sünnitust saladuses, suutis iseseisvalt sünnitada, ei kutsunud endale sünnitusvaludes kiirabi, tekitas lapsele vahetult peale sündi vigastused, mis põhjustasid vastsündinu surma loetud minutite jooksul peale sündi ning järgnevatel päevadel pärast lapse surma suutis käituda täiesti tavapäraselt – lausa nii tavapäraselt, et ükski pereliige isegi mitte tagantjärgi ei suutnud aru saada ega uskuda, et ta sünnitas ja lapse peale sündi tappis.

Kohus leidis, et Eestist lahkumine ja Kuusemaa kõnedes avaldatu kinnitavad, et ta tegutses sihikindlat selleks, et vastutusest toimepandud kuriteo eest vabaneda.

Karistuse mõistmisel hindas kohus Kuusemaa süü suurust. Kuusemaa süüd suurendab lapse tapmine mitme osateoga. Lisaks surma põhjustamisele põhjustas Kuusemaa lapsele ka mitmeid mitteeluohtlikke vigastusi, mis samuti suurendab süüd. Naine pani teo toime kavatsetult. Kohus asus seisukohale, et Kuusemaa tegu iseloomustab äärmiselt külm kalkuleeritus, mida näitab tema teo eelne ja järgne käitumine. Kohtus uuritud tõendid ei näita, et Kuusemaal oleks sünnitus põhjustanud erilise emotsionaalse pingeseisundi. Kõik eelkirjeldatu näitab, et Kairi Kuusemaa süü on suur.

Laibarüvetamise süüdistuse osas lõpetas kohus menetluse kuna leidis, et eksperdi arvamus ja lapse välimus kinnitavad, et enne koera poolt lapse toomist talu hoovi oli laps maetud ja matmiskohast üles kaevatud. Ekspert on andnud arvamuse, et lapse mullaga määrdumine on seotud lapse surmajärgse matmisega ja lapse surmajärgsed vigastused, marrasnaha vigastused on saadud tõenäoliselt lapse leidmisel ja välja kaevamisel matmiskohast looma küünistega kraapimisest kui ka lapse tassimisest. Kohus märkis, et see põllumassiiv, millelt leiti kilekotid ja mis on sarnased surnukehalt võetud mullaprooviga, ei olnud üles küntud. Seega lihtsalt lapse viimisel sellele põllule ei oleks saanud olla lapse surnukeha nii mullane nagu ta leidmisel oli. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kus lapse matmiskoht oli ja kuidas surnukeha oli maetud. Süüdistuses heidetakse Kairi Kuusemaale ette surnukeha üldtunnustatud tavadele mittevastavat kohtlemist, ei heideta ette lapse matmist üldtunnustatud tavadele mittevastavalt.

Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kohtule esitatud tõenditega ei ole see süüdistus tõendamist leidnud.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.

Kommenteerib Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Eliisa Sommer:

Prokuratuur on rahul, et kohus nõustus prokuratuuriga ja leidis, et naise käitumine pärast lapse tapmist viitas, et lapse surm ei olnud kuidagi juhuslik või ootamatu. Vastupidi, kohus leidis, et lapse tapmine oli kavatsetud. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et naine teadis rasedusest ning seetõttu oli tal võimalik ette mõelda, mis saab lapsest kui ta sünnib. Lisaks tõi kohus välja, et Kuusemaa käitumine pärast lapse tapmist, mis lähedaste kirjeldusel oli täiesti tavapärane, põgenemine Ühendkuningriiki ja seejärel Maroko Kuningriiki ning kohtupsühhiaatriline ekspertiis ei toeta kaitsja väidet justkui oleks lapse sünd ootamatu õnnetus, mille tõttu ei osanud naine ratsionaalselt käituda. Maakohtu hinnangul viitasid tõendid sellele, et Kuusemaal oli eesmärk laps tappa ja hoida kõrvale kriminaalmenetlusest.

Kohus mõistis karistuseks kolm aastat ja üheksa kuud vangistust. Sellist karistust küsis ka prokuratuur. See karistus on lähedal maksimaalsele karistusele, mida kehtiva seaduse järgi saab mõista.

Selle kriminaalasja uurimine esitas õiguskaitseasutustele väljakutse, sest lapse leidmisel ei olnud mingit informatsiooni, kes võiks olla lapse ema. Tänan Lääne ja Põhja prefektuuri uurijaid, kes esimestel tundidel ja päevadel andsid endast kõik, et infot koguda. Seejärel tegid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdid imetlusväärset tööd. Näiteks tänu ekspertiisidele oli võimalik sugulussidemete kaudu tuvastada lapse ema, mis viiski meid süüdistatavani. Märkimisväärne oli ka Välisministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ametnike töö, kes hoolimata sellest, et Eesti ja Maroko vahel ei ole sõlmitud rahvusvahelist õigusalast koostöö kokkulepet, panustasid, et Eesti kodanik kiiresti kodumaale toimetada. Tänu nendele politseiametnikele, ekspertidele ja ametnikele oli võimalik kohtueelne menetlus lõpule viia ning süüdistus esitada. Pea aastaga oleme jõudnud esimese astme otsuseni ning see on oluline samm teel õigusrahuni.

Iga laps, kes sellisel põhjusel on hukkunud, on üks liiga palju. Tänapäeval on Eestis võimalik oma lapsest loobuda anonüümselt ja nii delikaatselt, et keegi ei saagi sellest teada. Nagu öeldi sotsiaalkindlustusametist hiljuti: „Neid perekondi on palju, kes ootavad iga päev kõnet, et kuulda igatsetud teadet: lapsendamiseks vaba imik ootab teid sünnitusmajas.” Seetõttu rõhutan, et mistahes olukordadel on olemas lahendused, mis välistavad variandi võtta vastsündinud, kaitsetult lapselt elu.

Mis puudutab seda, et kohus laiba rüvetamise kuriteo ümber väärteoks, tutvub prokuratuur kohtuotsuse põhjendustega ja otsustame kas ja mil määral otsus vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtusse.

Viimased uudised