Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kohus lõpetas täna Mary Krossi suhtes kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõttel. Prokuratuur selgitas täiendavalt, mida tähendab oportuniteediga kriminaalasja lõpetamine, mis puhul seda kasutatakse ning miks kasutasime seda Mary Krossi puhul.

Vanemprokurör Kristel Toming:

Prokuratuur leidis, et Mary Kross on kuriteo toime pannud – Mary Kross andis valeütlusi ja tema kirjeldatud rünnakut pole kunagi aset leidnud. Ka kohus nõustus sellega kui ta oportuniteeditaotluse rahuldas. Nõustudes oportuniteediga ning 3000 euro maksmisega riigituludesse nõustus Mary Kross ka ise talle esitatud süüdistusega.

Kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole kurjategija karistamine, peamiseks eesmärgiks on tagada, et kuriteo toime pannud isik käituks tulevikus õiguskuulekalt. Kuna Mary Krossi näol on tegu varem karistamata isikuga, kes kahetses toimunut, leidis prokuratuur, et on võimalik taotleda kohtult tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteedi põhimõttel. See tähendab, et ta on kuriteo toime pannud, kuid see tegu ei nõua tingimata teo toimepanija kriminaalkorras karistamist, vaid antud juhul piisab ka talle määratud rahalisest kohustusest.

Valeütluste andmisi panevad toime reeglina varem karistamata inimesed. Selline lahendus, kus kriminaalasi lõpetatakse varem karistamata inimese puhul oportuniteediga, on kooskõlas prokuratuuri tavalise praktikaga – ka valeütluste paragrahvi järgi menetletavad kriminaalasjad lõpetatakse sagedasti just nii. Hoolimata rohketest meediakajastustest annab prokuratuur kriminaalmenetlustes lõpliku hinnangu siiski lähtudes konkreetsest asjaoludest.

Arvestasime antud juhul, et Mary Krossi valeütlused olid üldist laadi ning ei olnud valetatud kellegi konkreetse inimese kohta, kellele oleks valega ebamugavusi põhjustatud. Mary Kross ei läinud ka ise politseisse valeavaldust tegema vaid andis valeütlusi pärast seda kui politsei ise oli tema poole pöördunud seoses ühe Facebooki tehtud postitusega. Lisaks isiku taustale on valeütluste puhul oluline arvestada ka seda, millised on valeütluste andmise tagajärjed – näiteks valetades väga raske kuriteo kohta, reageerivad ka õiguskaitseasutused suurte jõududega ja kulub asjatult politsei ressurssi, mille oleks saanud panna päris kannatanute aitamiseks. Antud juhul oli valetatud minevikus toimunud kividega viskamise kohta, mis ei tinginud nii olulist ressursi raiskamist ning samuti ei olnud valeütlustes süüdistatud kuriteos mõnd konkreetset inimest. Seetõttu pidaski prokuratuur võimalikuks taotleda kohtult oportuniteeti ning kohus oli sellise lahendusega nõus.

Kommentaarid

Viimased uudised