Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis annab kohtutele paindlikumad võimalused suure töökoormusega tegeleda. Eelnõu annab õiguse suunata kohtuasju lahendamiseks teise sama astme kohtusse või kohtunikke vabatahtlikku menetluslähetusse, kui see on vajalik õigusemõistmise toimimiseks.

„Harju ja Tartu maakohtute töökoormus on olnud viimastel aastatel murekohaks, mistõttu tahtsime anda kohtutele suuremad võimalused oma tööd vajadusel ümber korraldada nii, et menetlused ei jääks venima,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. „Kui sarnane probleem peaks tekkima mõnes teises kohtus, oleks neil kasutada samad hoovad.“

Eelnõu järgi saavad kohtuasju teise kohtusse ümber suunata ringkonnakohtute esimehed, kellele tuleb selleks esitada vastav taotlus, kus on põhjendatud, miks ei ole teisiti võimalik õigusemõistmise korrakohast toimimist tagada. Tegemist peab olema ringkonnakohtute esimeeste ühise otsusega. Maakohtust on lubatud kohtuasja ümber suunata ainult teise maakohtusse ja halduskohtust ainult halduskohtusse.

„Otsustamisel on ringkonnakohtute esimeestele jäetud võimalikult vabad käed, et nad saaksid lähtuvalt erinevatest elulistest olukordadest teha paindlikke valikuid. Põhiliselt võiks sellisel viisil ümber suunata kirjalikus menetluses lahendatavaid asju. Kui see pole võimalik, siis peetakse videoistungeid või hüvitatakse vajadusel kohtunikule lähetuskulud,“ rääkis justiitsminister.

Teise võimalusena saab kohtu esimees lähetada kohtuniku tema nõusolekul ja teise kohtu esimehe taotlusel arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse. Kohtunikul säilivad lähetuse ajal õigusemõistmise volitused ka kohtus, mille tööpiirkonnas asub tema alaline teenistuskoht. Menetluslähetus on vabatahtlik.

„Menetluslähetust saab kasutada näiteks juhul, kui kohtunike istungikalendri järgi on oht, et kohtusse järgmisena saabuvaid asju ei ole võimalik määrata arutamisele mõistliku aja jooksul. Sellisel juhul saab kohtu esimees pöörduda teiste kohtute poole taotlusega saada asjade arutamisel erakorralist abi,“ selgitas Aeg.

Samuti on erandjuhul võimalik pikendada kohtuniku enda soovil vanuse tõttu ametist vabastatud kohtuniku volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Lisaks pikendatakse kohtuniku kohustust teatada ametist vabastamise soovist senise kuue kuu asemel vähemalt üheksa kuud ette.

Samuti viiakse kõigi registriasjades tehtud kandemääruste peale esitatavate määruskaebuste lahendamine Tartu maakohtu kaudu Tartu ringkonnakohtu alluvusse. Eesmärgiks on koondada registriasjade kompetents püsivalt Tartu kohtute tööpiirkonda ning suurendada seeläbi kohtunike spetsialiseerumist.

Eelnõu töötas välja kohtunikest ja ministeeriumiametnikest töörühm, kes jätkab kohtumõistmise praktilisi probleeme lahendava järgmise eelnõu kokkupanemisega. Nii justiitsministeerium kui kohtud tõdevad, et olukord majanduses kasvatab peatselt ja tuntavalt kohtuasjade kasvu. Otsime nii selle kui järgmise eelnõuga võimalusi, et kohtu ette toodud vaidlused saaks lahendatud kiirelt ja kvaliteetselt.

Viimased uudised