Kliimaministeerium: sajune aasta on jätnud turbatootmise keerulisse seisu

Pilt: AS Mikskaar

Käesoleva aasta kolme esimese kvartali vihmarohke periood on lisaks põllumajandussektorile avaldanud oma mõju ka turbatootmises. Olukord toob fookusse uued väljakutsed, millega ettevõtted muutuvas kliimas peavad kohanema.

Keskkonnaagentuuri andmetel ületas sademete hulk sel suvel pikaajalist keskmist, kui näiteks juunis sadas Eesti keskmisena 153% normist. Samal ajal oli päikesepaistet tavapärasest vähem ja aurumine madalam, mis hoidis maapinna püsivalt märjana. Sellised olud muutsid 2025. aasta tootmishooaja lisaks põllumajandusele keeruliseks ka turbatootmises.

„Turba tootmine sõltub tugevalt ilmast. Tootjad on seetõttu põhjendatult väljendanud muret, et rohked vihmad ning jahe suvi jättis nad keerulisse olukorda, mistõttu plaanitud tootmismahtudeni ei jõutud,” nentis energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Tavapäraselt lõpeb turba kogumishooaeg juba augustis, kuid tänavu avanes võimalus töödeks vaid üksikutel kuivematel suvepäevadel ja septembris. Kui perioodil 2020-2024 kaevandati turvast aasta keskmisena ca 0,9 miljonit tonni, siis 2025. aasta kaevandusmahud on ligikaudu 30% väiksemad (ca 0,63 miljonit tonni). Ilmaandmed näitavad, et tegemist on tavapäratu olukorraga. Samas tuleb arvestada, et kliimamuutuste tõttu sagenevad äärmuslikud ilmastikutingimused ja muutub veerežiim. See puudutab kõiki inimesi ja ettevõtteid, mistõttu tasub mõelda, kuidas muutuva keskkonnaga paremini kohaneda. Eesti tuleviku kliimastsenaariumite kohaselt hinnatakse, et sajandi lõpuks kasvab aastane keskmine sademete hulk 19%, suvisel ajal rohkemgi. Näiteks mais ennustatakse sademete kasvu 38%. Muuhulgas tähendab see, et turbatootmise aladelt tuleb rohkem vett suublasse juhtida või korraldada tootmine ümber sügisperioodile, kui see on väiksemate sademetega.

Eesti turbatootmine on peamiselt suunatud ekspordiks ning kasutusel aianduses ja kasvusubstraatidena toidutootmissektoris. Statistikaameti andmetel olid 2024. aastal peamised riigid, kuhu turvast eksporditi: Hiina (52,9 miljoni euro väärtuses), Holland (21,1 miljoni euro väärtuses), Hispaania (15,3 miljoni euro väärtuses), Ameerika Ühendriigid (8,2 miljoni euro väärtuses) ja Läti (7,55 miljoni euro väärtuses).

Samal teemal

Viimased uudised

Pilt: AS Mikskaar

Cookie	Duration	Description
cookielawinfo-checkbox-analytics	11 months	This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Analytics".
cookielawinfo-checkbox-functional	11 months	The cookie is set by GDPR cookie consent to record the user consent for the cookies in the category "Functional".
cookielawinfo-checkbox-necessary	11 months	This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookies is used to store the user consent for the cookies in the category "Necessary".
cookielawinfo-checkbox-others	11 months	This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Other.
cookielawinfo-checkbox-performance	11 months	This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Performance".
viewed_cookie_policy	11 months	The cookie is set by the GDPR Cookie Consent plugin and is used to store whether or not user has consented to the use of cookies. It does not store any personal data.

Rubriigid

Kliimaministeerium: sajune aasta on jätnud turbatootmise keerulisse seisu

Samal teemal

Viimased uudised