Kinnitus: 2 100 täiendavale õpetajale jääb pedagoogi miinimumpalga garantii alles, 2 100 õpetajat jääb välja
Avaldatud: 28 jaanuar, 2026
Foto: HTM Eile, 27. jaanuaril kohtus Riigikogu kultuurikomisjon Eesti õpetajaskonna jätkusuutlikkuse toetamiseks loodud rahvaalgatuse esindajatega.
Enam kui 1 500 algatusega liitunud üksikisikut ja 17 ühendust olid detsembris teinud ettepaneku jätta kehtima õpetajate töötasu alammäära ühiskondlik kokkulepe, mille järgi ei teeni ükski Eesti kooliõpetaja sellest madalamat palka. Lisaks oli rahvaalgatuse ettepanek õpetajate karjäärimudelit kavandataval kujul ehk olemasolevaid süsteeme dubleeriva ja piiratud sisuga palgaredelina mitte kehtestada.
Võrreldes algse kavandiga jäi Riigikogu positiivse otsusena õpetajate töötasu alammäär kehtima ligi 2100 õpetajale, kellel on magistrikraad või kes parasjagu õpivad magistriõppes või õpetajakoolituses. Välja jäi sama suurusjärk õpetajaid, kellest paljud on oma valdkonna eksperdid-karjääripöörajad või erinevate bakalaureuseerialade üliõpilased, kes on tulnud missioonitundest vastu koolide kutsetele ning kellel ei ole (veel) magistrikraadi ja kes ei ole parasjagu ka magistriõppe või õpetajakoolituse üliõpilased. Nende töötasu alammäär on alates 17. jaanuarist riiklik töötasu alammäär ehk 886 eurot, ning selles praegu muutusi seadusandja tegema ei hakka.
„Iga õpilane ja lapsevanem käsitleb õpetajana kõiki koolis õppetööd suunavaid inimesi, sest nad kõik on õpetaja rollis. Koolijuhid on hinnanud nende kompetentse ja võtnud nad seadusele tuginedes õpetajana tööle. Keegi ei ole kehtestanud neile madalamaid ootusi õpilaste õppimise ja arengu toetamise tulemustes. Riiklikult aga ütleme justkui, et need õpetajaid ei olegi õpetajad ja nende töö ei ole väärt isegi õpetaja töötasu alammäära,” ütles Triin Noorkõiv, MTÜ Alustavat õpetajat toetav kool tegevjuht ja rahvaalgatuse algataja. „Hea meel on 2 100 täiendava õpetaja üle, kes pöördumiste tulemusena senise palgagarantii kadumise pärast muretsema ei pea. Seda tänu aktiivsetele kaasamõtlejatele ja algatusega liitunutele. Aitäh kõigile kogu südamest!”
Teibi Torm, MTÜ ASÕP tegevjuht ja üks algatusega liitunu tõi välja, et nende organisatsiooni poolt käima lükatud tegevõpetajate kasvuprogrammis osalejad on uued õpetajad, kellel juba on magistrikraad, ja nemad on pöördumistest palju võitnud, säilitades õiguse saada vähemalt õpetaja töötasu alammäära suurust tasu. „Vastavalt kultuurikomisjoni kohtumisel saadud infole saame nüüd suunata pilgud ülikoolide poole, kes on saanud ülesande pakkuda sobivaid õpiradu tuhandetele õpetajatele, kes veel kvalifikatsiooninõuetele ei vasta. Oluline on seejuures, et tasuta paindlikud õpivõimalused tekiksid ka neile, kes on huvitatud õpetajaametist, aga kes ei tööta veel koolis. Tänaseni on mikrokraadid ja täienduskoolitused olnud neile tasulised. Lisaks ülikoolidele võiks riik toetada veel teisigi õpetajate ettevalmistust toetavaid programme. Saime kohtumisel kindlust, et seda vajadust on märgatud.”
Margit Timakov, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees on algatusega liitumisel seisnud mõtte eest, et keset Eesti õpetajate jätkusuutlikkuse kriisi on äärmiselt oluline väärtustada igat õpetajat. „Samuti ei peaks riik looma bürokraatiat kasvatavaid paralleelsüsteeme, kui on võimalik laiendada ja parendada olemasolevaid. Õpetajate töötasu oleksime saanud hõlpsasti diferentseerida kutsesüsteemi pinnalt. Palgaredelit õpetajate karjäärimudeliks nimetades oleme lasknud käest võimaluse mõtestada nüüdisaja õpetajate arenguteid laiemas ja sisulisemas tähenduses ning õpetajate võimalusi ja vajadusi just tänases kontekstis, kus meil tuleb teha kvalitatiivne hüpe, kui tahame õpetajaskonna jätkusuutlikkuse kriisi lahendada.”
Nii õpetajate töötasu alammäära kontseptsiooni muutmist kui ka karjäärimudeli loomist on saatnud vastuolud – mõju õpetajaskonna jätkusuutlikkusele on kaheldav, samal ajal kasvatab see osapoolte jaoks bürokraatiat ning eelnõul puuduvad elementaarsed mõju- ja rahaanalüüsid. Kriitikute hinnangul ei hõlma õpetaja karjäärimudel nüüdisaegset arusaama õpetajatöö ja tööturu võimalustest ja vajadustest ning ei arvesta Eesti eriilmelise õpetajaskonna ja eriilmeliste koolidega.
Eelmise aasta novembris esitasid 42 haridusvaldkonnaga seotud organisatsiooni kokku kolm pöördumist Riigikogule, kaks organisatsiooni, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja MTÜ Alustavat õpetajat toetav kool pöördusid enne seaduse väljakuulutamist ka presidendi poole palvega seadust sellisel kujul mitte välja kuulutada. Detsembris jõudis Riigikokku ka teemaga seotud rahvaalgatus, mis otsustati menetlusse võtta ja mille esindajatena kohtusid 27. jaanuaril kultuurikomisjoniga Triin Noorkõiv, Teibi Torm ja Margit Timakov.
Õpetajate karjäärimudelit lähemalt käsitlevale Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule “Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning tingimused karjääriastmete omistamiseks” on esitanud osapooled tagasiside 23. jaanuariks ja seda menetleb Haridus- ja Teadusministeerium. Ministeeriumi kava järgi jõuab määrus 12. või 19. veebruaril toimuvale valitsuse istungile ning hakkab kehtima 1. märtsil.
Fakte Eesti õpetajate jätkusuutlikkuse kriisi kohta:
-
iga neljas üldhariduskooli õpetaja on vanuses 60+;
-
OECD riikides lahkub igal aastal õpetajaametist 2-12% õpetajatest, Eestis lahkub igal aastal ligi 12%;
-
46% OECD TALIS 2024 küsimustikule vastanud põhikooliõpetajatest kavatseb õpetajana töötada veel kuni viis aastat;
-
iga neljas üldhariduskoolide alustav õpetaja lahkub õpetajaametist enne teist õppeaastat; seejuures oluline fakt, et keskmine alustav õpetaja on 37-aastane ja suurima tõenäosusega karjääripöörde tegija muust eluvaldkonnast;
-
2025/26 õppeaasta andmete järgi ei vasta iga neljas üldhariduskooli õpetaja, sh 76% alustavatest õpetajatest kvalifikatsiooninõuetele; ilma nende õpetajateta Eesti haridussüsteem ei toimiks.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
