Kindlustusaasta kokkuvõte: suurim hüvitatud kahjusumma oli ligi 3 miljonit eurot
Avaldatud: 18 märts, 2026
Pilt: Depositphotos Möödunud aastal oli Eestis vähem kindlustusjuhtumeid, kuid hüvitatavad summad olid suuremad. Baltikumi suurim hüvitatud kahjusumma oli ligi 3 miljonit eurot, selgub kindlustusettevõtte Gjensidige 2025. aasta kokkuvõttest.
2025. aastal sai Gjensidige teate 4360 kindlustusjuhtumist Eestis ning kokku hüvitati siin kahjusid 6 miljoni euro ulatuses. Võrreldes 2024. aastaga on kindlustusjuhtumite arv Eestis vähenenud 14% võrra, samuti ka kogusumma, mis hüvitisteks välja maksti. 2024. aastal hüvitati kahjusid Eestis kokku 7,7 miljoni euro ulatuses. „Kuigi kahjude arv ja väljamakstav kogusumma on vähenenud, siis keskmine hüvitatav kahjusumma on hoopis 3% kasvanud, ulatudes 2109 euroni. Käsil on ka mitmeid keerulisemaid ja pikema lahendamisajaga juhtumeid, mis tähendavad lähitulevikus tõenäoliselt ka suuremaid hüvitatavaid summasid,” lisas Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste. Sarnast kindlustusjuhtumite trendi kohtab ka Leedus.
Ohtlikud olukorrad liikluses
Baltikumi suurim kahjusumma üksikjuhtumi eest hüvitati Lätis, väljamakse suuruseks oli 2 850 000 eurot. „Tegemist oli raskeveokiga juhtunud liiklusõnnetusega, mille tagajärjel sai inimene tõsiselt vigastada. Lisaks sõidukikahjudele hüvitas kindlustus ka inimese ravikulud ning töövõime vähenemisest ja pikaajalisest taastumisest tingitud kulud,” selgitas Kirsiste.
Kirsiste sõnul võivad ka pealtnäha pisemad valearvestused liikluses tuua kaasa tõsiseid tagajärgi. „Leedus hüvitasime kahju 236 700 euro ulatuses, mis tekkis liiklusõnnetusest, mille põhjustas punast foorituld eiranud autojuht. See on selge meeldetuletus kõigile liiklejatele, et üks vale otsus ristmikul võib tuua väga suure kahju, antud juhul vajas üks liiklusõnnetuses vigastatu pikaajalist ravi,” sõnas Kirsiste.
Ta meenutas ka 2024. aasta juhtumit Leedus, kus heatahtlik inimene läks autoteel peatunud sõidukijuhile appi rehvi vahetama ning sattus seetõttu ise eluohtlikku olukorda. „Inimene pani helkurvesti selga ja läks teisele autojuhile appi. Paraku tabas mööduv sõiduk abistajat. See näide ilmestab, et kaasliikleja aitamine võib tiheda liiklusega lõikudel ja piiratud nähtavusega olukordades olla väga suure riskiga tegevus,” ütles Kirsiste. Kindlustus hüvitas õnnetusest tekkinud 366 600 euro suuruse kahju.
Ennetus päästab halvimast
Kirsiste rõhutas, et paljudes olukordades aitab suure kahju ära hoida inimeste kiire reageerimine. Ta meenutas eelmisel aastal juhtunud elumaja põlengut Eestis, mis oleks võinud lõppeda palju suurema kui 96 750 euro suuruse kahjuga. „Siin oli määrav väga kiire tulekahju avastamine ja Päästeameti teavitamine. Oli vaid minutite küsimus, et tulekahju jäi ühte ruumi ega levinud üle kogu maja edasi,“ sõnas Kirsiste.
Ta meenutas ka juhtumit Eestis aastal 2024, kui ühel hommikul avastasid elanikud, et maja kelder oli praktiliselt maapinnani veega täitunud ning kogu maja ümbrus meenutas üleujutustsooni. „Kui veetase päeva jooksul taandus, varises keldrite kohal pinnas mitmest kohast sisse ning osa maja vundamendist ja toestusest liikus veega paigast. Olukorra muutsid eriti ohtlikuks elektrikatkestused. Kindlustus hüvitas kahjusid 395 000 euro ulatuses,” sõnas Kirsiste.
Kirsiste sõnul on lisaks kodu ja vara kindlustamisele oluline mõelda ka sellele, kuidas kaitsta oma äripindasid võimalike õnnetuste eest. „Möödunud aastal Leedus toimunud äripinna tulekahjus hävisid varud, seadmed ja kontor ning kindlustus hüvitas kahjusid 143 100 euro ulatuses. Selliste juhtumite puhul tuleb arvestada ka sellega, et lisaks ruumide ja seadmete taastamisele mõjutab ettevõtte käekäiku ka õnnetusest tingitud töö seiskumine,” lisas Kirsiste.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
