Kindlustus: Eesti korteriühistud istuvad tiksuva pommi otsas
Avaldatud: 22 mai, 2025
Foto: Sven Zacek Kuigi 80 protsenti Eesti kodudest on kindlustatud, ei teadvusta paljud koduomanikud, et nende vara ähvardab siiski varjatud oht. Nimelt Eesti Kindlustusseltside Liidu andmeil vaid pooltel korteriühistutel on sõlmitud kindlustusleping ühiskasutuses ja -omandis oleva vara kaitseks. Suurema kahjujuhtumi korral ei pruugi kodukindlustuse hüvitisest piisata, et kahjustada saanud kodu täiel määral taastada.
„Näeme oma praktikas, et Eesti inimesed on innukad kodukindlustajad – nad tajuvad hästi vajadust oma vara kaitsta, arvestavad erinevate riskidega ning nende teadlikkus ajas kasvab. Kui varem kindlustati kodusid peamiselt panga nõudel, siis nüüd tehakse seda üha enam teadlikult selge eesmärgiga kaitsta oma vara,” kommenteerib Salva Kindlustuse kindlustusstatistikat varakindlustuse tootejuht Hannes Olbrei.
„Paraku on korteriühistute kindlustamise olulisus endiselt alahinnatud – ligikaudu pooltel korterelamutel puudub kindlustuskaitse, mistõttu on korteriomanike ühine vara ilma igasuguse kaitseta. Igasugune ootamatu õnnetus võib osutuda kulukaks kõigile majaelanikele ning tekitada kahju, mida kodukindlustus ei kata,” hoiatab Olbrei.
Tema sõnul on levinumad riskid korteriühistute puhul seotud tulekahjude, torustike lekkimise ja loodusõnnetustega, kusjuures kaks viimast on sagenemas. Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel toimus 2024. aastal 22 200 varakindlustuse hoonekahjujuhtumit, mille kogukahju ulatus 52 miljoni euroni. Suurima osa kahjudest (44%) põhjustasid torulekked, 22% tulekahjud ning ligi 10% tormid ja muud loodusjõud.
„Korterikindlustus hõlmab korteri siseseinu, siseviimistluse taastamist kahjujuhtumi korral. Ühisomandis olevad hoone osad alates välisseintest ja katusest kuni elektri-, kütte- ja valvesüsteemideni kuuluvad aga korteriühistu vastutusalasse ning vajavad eraldi kindlustamist,” selgitab Olbrei.
„Kui näiteks lekib toru, mis kuulub korteriühistule, ning selle parandamiseks tuleb avada osa korteri seinast, siis juhul kui korterelamu ei ole kindlustatud, jääb see kulu korteriühistu enda kanda. Kui lihtsam remont võib maksta mõnisada eurot, siis tulekahju või tormikahjustuste puhul võivad summad küündida kümnetesse tuhandetesse,“ nendis Olbrei.
Ta tõi näiteks Haapsalu korterelamu, kus tormituul viis katuse pealt – kahjusumma ulatus 25 000 euroni. Lääne-Nigula korteriühistu rõdul süttis elektritõukeratas, tekitades 13 000 euro ulatuses kahju. Lasnamäel põhjustas toruleke 12 600 euro suuruse kahju ning ühe korteri vannitoa seina tuli avada, et leket tuvastada.
„Lisaks tormi-, vee- ja tulekahjudele puutuvad korteriühistud järjest rohkem kokku ka tehniliste seadmete rikete ja kuludega, mis väärivad samuti kindlustuskaitset,” lisab Olbrei. „Näiteks lifti juhtmooduli rike tõi ühele ühistule ligi 12 000 euro suuruse kahju, teisele tekkis samas suurusjärgus kulu maasoojuspumba kompressori rikke tõttu.”
Olbrei sõnul ei ole tänapäevased korterelamud pelgalt seinad ja katus vaid korteriomanike ühisomandisse kuuluvad ka keerukad ja tundliku elektroonikaga seadmed ja tehnosüsteemid, millede maksumus küündib enamasti tuhandetesse eurodesse: liftisüsteemid, ventilatsioon, boilerid, soojuspumbad, valveseadmed jne. Mida uuem või rohkem kaasajastatud hoone seda olulisem pöörata tähelepanu, et lisaks hoonekarbile oleksid kindlustatud selles paiknevad seadmed, eriti, kui nende garantiiaeg on juba lõppenud.
Olbrei soovitab kõigil kortermajade elanikel, ka neil, kel on kodukindlustus olemas, uurida oma ühistult, kas ja kui hästi on kaitstud ühisvara. Korteriühistu kindlustus peaks katma hoone karbi ja kõik ühiskasutatavad osad.
„Hea korterelamu kindlustusleping sisaldab piisavat kindlustuskaitset ning katab kõiki enamlevinud juhtumeid, nn. tulekahjud, torulekked, murdvargus-vandalism ja torm. Samuti peaks lisatud olema laiendatud kaitse purunenud veetoru remondiks, seadmerikke kaitse ning korterelamu vastutuskindlustus juhtumiteks, kus keegi saab kortermaja territooriumil viga või tema vara saab kahjustada. Ka omavastutus peaks jääma mõistlikku suurusjärku,” rõhutab Olbrei.
Tema sõnul peetakse sageli korteriühistu kindlustuse puudumise põhjuseks nappi eelarvet, kuid tegelikkuses ei kujuta see endast suurt kulukoormust. Näiteks viiekordse, nelja trepikojaga magala piirkonna kortermaja korral on aastase kindlustuse keskmine makse koos laiendatud kaitse- ning vastutuskindlustuse kattega kogu ühistu peale keskmiselt 50- 60 eurot kuus – see teeb vähem kui euro korteri kohta.
Kuigi leidub üksikuid juhtumeid, kus kindlustus ei suuda aidata, näitab igapäevane praktika, et enamik kortermajades juhtunud kahjusid on kindlustusega hõlpsasti kaetud. Torustike lekete või vandalismi tagajärgede likvideerimine võib ilma kindlustuseta osutuda oluliselt kulukamaks kui kindlustusmakse, mis ühistule aastas kulub.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
