Keskkonnaamet andis mittetulundusühingutele load angerjate asustamiseks
Avaldatud: 24 märts, 2026
Angerjad Saadjärves. Foto: Aimar Rakko Keskkonnaamet rahuldas MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu taotluse ning andis loa angerjate asustamiseks siseveekodesse. Alates järgmisest aastast on plaanis asustamise tingimusi rangemaks muuta.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et arutelud angerja kaitseks vajalike lisasammude üle käivad kogu Euroopas ning Eestis niisamuti. Seni pole aga klaasangerjate püüdmist Euroopa Liidus keelatud. „Kuni uusi kokkuleppeid Euroopas või ka Eestis siseriiklikult alles sõlmitakse, lähtume oma otsustes kehtivast angerja majanduskavast. Selle alusel anname kalandusorganisatsioonidele loa tuua tänavu kevadel Eesti siseveekogudesse 1,3 miljonit klaasangerjat,” ütles Kukk.
Kui tänavu saavad taotlejad loa asustada klaasangerjat nii Võrtsjärve kui väiksematesse siseveekogudesse siis alates järgmisest aastast on Keskkonnaamet valmis kaaluma angerjate asustamist siseveekogudest üksnes Võrtsjärve.
„Angerja käekäigu paranemine nõuab rahvusvahelisi samme ja kokkuleppeid,“ selgitas Leelo Kukk. „Liigi säilimiseks on vaja Euroopa ülene tegevus – saada kontrolli alla ebaseaduslik klaasangerjate väljapüük, taastada ja avada angerjate elupaigad siseveekogudes, samuti kalapüügi reguleerimine. Meie jaoks on oluline tagada, et Eestisse toodud klaasangerjatel oleks olemas võimalus ka kuderändele naasta,” ütles Kukk.
Angerja elukaar nõuab paljunemist Sargasso meres ning kasvamist Euroopa siseveekogudes või meredes, kunstlikes tingimustes seda kala paljundada ei osata. Rahvusvahelise mereuurimise Nõukogu (ICES) andmetel on iga-aastane ametlik klaasangerja väljapüük 50-60 tonni. Sellele lisandub paraku ebaseaduslik püük, mis Interpoli andmetel on ligikaudu 100 tonni. Euroopa veekogudesse asustatakse välja püütud klaasangerjatest kokku umbkaudu 25-35 tonni klaasangerjaid, sellest Eestisse ligikaudu 400 kilogrammi ehk vähem kui 1% ametlikust väljapüügist.
„Kuigi angerja kaitseks on võetud juba mitmeid meetmeid, nagu püügikeelud meres ja õngejadade keelustamine angerja asustamisveekogudel, on siiski vajalik võtta rohkem lisameetmeid ning lähiajal on plaanis ühtlustada alammõõtu 55 sentimeetri peale kõikides veekogudes,” märkis Herki Tuus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist.
Angerja asustamine on praegu kehtiva angerja majanduskava alusel lubatud Võrtsjärve, aga ka väiksematesse järvedesse nagu Kuremaa järv, Saadjärv, Kaiavere järv ning Vagula järv. Angerja loomulik pääs Eesti siseveekogudesse katkes pärast Narva paisu ehitust ning praegu leidub Võrtsjärves angerjaid vaid tänu järjepidevale asutamisele ligi 70 aasta vältel. Angerja majanduskava uuendamist veab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Klaasangerjate asustamist 2026. aasta kevadel eesti siseveekogudesse rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus kokku 123 tuhande euroga.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
