Keskkonnaagentuur avaldas värske raporti, milles antakse ülevaade ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitused uueks jahihooajaks
Avaldatud: 10 juuli, 2025
Keskkonnaagentuur avaldas värske raporti, milles antakse ülevaade ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitused uueks jahihooajaks. Eesmärk on toetada ulukiasurkondade kaitset ja jätkusuutlikkust.
Keskkonnaagentuuri koostatud soovitused on sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri üle otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramisel.
Ülevaatest „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2025” saab lugeda Eesti jahiulukite arvukuses ja populatsiooni seisundis toimunud muutustest. Samast on leitavad ka juurdekasvuprognoosid ning küttimissoovitused algavaks jahihooajaks. Andmed on kogutud väga erinevate meetoditega, võrreldud nii jahimeeste abiga kogutud andmeid kui ka iga-aastaseid riikliku seire andmeid. Kui suurulukite kohta tehtud küttimissoovitused on numbrilised, siis väikeulukite, näiteks rebase, kopra või nugise peatükis, on ära toodud soovitavate muudatuste suund.
Suuremate gruppide kaupa vaadeldes sõralistest põdra, punahirve ja metssea asurkonnad püsivad üldjoontes stabiilsed. Põdra arvukus on püsinud 10 000–11 000 isendi juures. Metsauuendusele tekitasid põdrad möödunud talvel vähem kahju kui mitmel eelneval aastal ning seda saab seostada möödunud talve soojade ilmastikuoludega, mistõttu oli loomade toidulaud rikkalikum ja energiakulu väiksem. Punahirve arvukus saartel on väga kõrge, mandril tõusutrendis ja pigem tuleks selle liigi küttimismahte tõsta. Metssea arvukus on taas kasvamas ning sigade Aafrika katku levik on laienenud ja ohuhinnang kõrge, seega meie spetsialistide hinnangul tuleb küttimist suurendada. Metskitse arvukuse langus on Mandri-Eestis jätkunud, kuid võrreldes paari eelneva aastaga on see olnud oluliselt väiksem. Metskitse arvukus ulatus 2025. aasta alguses 60 000–70 000 isendini ning liigi seisundit hinnatakse arvukuse langusele vaatamata pigem heaks. Metskitse küttimisel Mandri-Eestis soovitame piirduda sümboolse küttimismahuga, Saare- ja Hiiu maakonnas võib jätkata sarnaselt eelmiste aastatega.
Suurkiskjatest karu arvukus on kasvanud ja suurenenud on ka karude tekitatud kahjud mesindusele ja põllumajandusele. 2024. aastal registreeriti vähemalt 112 poegadega emakaru ning asurkonna suurus oli umbes 1 000 isendit. Karu asurkonna looduskaitselise seisundi saab hinnata väga heaks. Hundi arvukus mõnevõrra langes, jäädes siiski pisut kõrgemaks suurkiskjate tegevuskavas kokku lepitud maksimummäärast. Seire käigus kogutud vaatluste ning küttimisinfo põhjal oli 2024. aasta sügisel Eestis kokku 31 hundi pesakonda. Eesmärk võiks olla hundipesakondade arvu viimine vahemikku 20–30. Ilvese arvukus püsib stabiilsena. Poegadega pesakondi oli vähemalt 99 ja üldarvukust oli möödunud sügisel 650–800 looma. Seoses metskitse arvukuse jätkuva madalseisuga on ilvese asurkonna edasine kasv lähimal paaril aastal ebatõenäoline.
Hallhülge seisund Eestis ja Läänemeres on väga hea. 2024. aasta kevadel loendati Eestis rekordiliselt 7 393 isendit ehk üle 1 000 rohkem kui mullu.
Väiksematest loomadest šaakali arvukus ja levikupilt viitavad stabiilsusele või kergele langusele. Kopra arvukus on viimasel viiel aastal langenud. Ka küttimine on vähenenud, jäädes madalaimale tasemele viimase 20 aasta jooksul. Rebase, metsnugise, valgejänese arvukus on veidi langenud ning vähenenud on ka nende liikide küttimine. Jätkuvalt on tõusutrendis mägra ja halljänese arvukus, samas kui kährikkoera, tuhkru ja mingi arvukus on püsinud samal tasemel mis paaril eelneval aastal. Invasiivseid võõrliike minki ja kährikkoera soovitame küttida rohkem. Jahilindudest soovitame jätkuvalt kõrge arvukusega probleemliikidest hanede, valgepõsk-lagle ja kormorani küttimist suurendada ning nende küttimisvõimalusi avardada.
Keskkonnaagentuur tänab kõiki seireandmete kogumisega seotud jahimehi, välitööde tegijaid ja andmete kogumisse panustanud Keskkonnaameti kolleege ning teisi koostööpartnereid.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
