Keskerakonna Kagu-Eesti 1. naine Anneli Ott: „Peaksime püüdlema puuetega inimestele tasuta abivahendite tagamise poole”
Avaldatud: 22 jaanuar, 2019
Kujutis: Facebook Täna Lõunaeestlase puuetega inimesi puudutavatele küsimustele vastanud Keskerakonna Kagu-Eesti teine number Anneli Ott ütles, et Soome näide, kus puudega inimesele vajalikud abivahendid on rentimisel või ostu korral tasuta, on igati sümpaatne ning ka Eesti peaks kindlasti sellel poole kiiresti püüdlema. „Usun, et elementaarsed hügieenivahendid, sealhulgas mähkmed, peaksid kindlasti teatud koguses tasuta olema,” tõdes ta. Hooldajatoetus võiks Keskerakonna nägemuses tõusta 100 euroni kuus, samuti tõstaksid nad puuetega laste toetuseid.
Lõunaeestlase küsimused olid järgmised:
1. Kui suur võiks Teie hinnangul olla raske ja sügava puudega lapse riiklik toetus? (praegu on see mõlemal 80,55 eurot).
2. Kas peate õiglaseks olukorda, et raske ja sügava puudega lapse toetus on praegu täpselt sama, kuigi hoolduskoormus on erinev?
3. Kui suur võiks Teie hinnangul olla raske ja sügava puudega täiskasvanu hooldaja riiklik toetus/palk? (praegu on 20 ja 40 eurot) 4. Kui suur võiks Teie hinnangul olla puudega inimese omaosaluse protsent abivahendi rentimisel/ostul? Hetkel on see 10 protsenti. Kas olete nõus toetama ideed, et omaosalus võiks olla 0 protsenti nagu see on Soomes, kus näiteks mähkmed on uriinipidamatusega inimestele tasuta ning abivahendid on tasuta laenuks (tasuta kasutamiseks, kuni neid vaja läheb).
5. Miks ühiskond peaks Teie arvates puuetega inimesi aitama? Kas seepärast, et nad on nõrgad ja see on kaastunde küsimus, või seepärast, et riik on kohustatud looma puuetega inimestele teistega võrdsed võimalused, sest see on inimõiguste küsimus? Palun põhjendage oma vastust.
Anneli Oti vastus oli järgmine: „Puuetega ja erivajadustega inimesi puudutavate poliitikate kujundamine peab toimuma koostöös esindusorganisatsioonide, kohalike omavalitsuste ja kogukondadega. Praegu on puudega inimesi Eesti ligikaudu 157 000, kes kõik oma vajadustelt väga erinevad, kuid suuremat tähelepanu väärivad nad kõik.
On küpse riigi ning empaatiliste inimeste tunnuseks võime näha ja aidata abivajajat. Kindlasti on Eesti riik tänaseks jõudnud sellisele arengutasemele, kus saame järjest enam avatult ning mõistvalt neil teemadel arutleda. Olen kindel, et järk-järgult ja järjest kiiremini jõuame ka paremate teenuste ning vajadusi arvestavate toetusteni. Praegu on riik suunanud fookuse just vajalike teenuste kättesaadavuse parandamisele ning seeläbi viimastel aastatel pööranud järjest enam näo erivajadustega inimeste poole – paranenud on erihoolekande, abivahendite, rehabilitatsiooni ning mitmete teiste teenuste rahastus ja kättesaadavus.
Soome näide, et puudega inimesele vajalikud abivahendid on rentimisel või ostu korral tasuta, on igati sümpaatne ning kindlasti peaksime sellel poole kiiresti püüdlema. Usun, et elementaarsed hügieenivahendid, sealhulgas mähkmed, peaksid kindlasti teatud koguses tasuta olema. Eesti Keskerakonna sotsiaalpoliitika on alati lähtunud põhimõttest, et riik kohustub tagama inimväärse elu kõigile. Kõrgeim eesmärk peab oleme kõikide inimeste hoidmine alates nende sünnimomendist kuni vanaduspõlve lõpuni.
Sotsiaalse turvalisuse peatükk Keskerakonna valimisprogrammis näeb näiteks ette hooldajatoetuse tõstmise 100 euroni kuus, rehabilitatsiooni ning taastusravi võimaluste suurendamist, invaabivahendite kättesaadavuse parandamist ning puuetega laste toetuste tõstmist.
Kuna teatud grupid ühiskonnas ei ole võimelised oma õigust realiseerima ilma riigi või kohaliku omavalitsuse abita, tuleb tagada võrdsed võimalused näiteks hooldajatoetuse osas, vaatamata sellest, millise võimekusega omavalitsuses inimene elab. Need toetused on omavalitsuste lõikes hetkel väga erinevad.
Riigi toel peame ühtlustama omavalitsustes pakutavaid teenuseid ning samuti makstavate toetuste määrasid. Hooldajatoetuse määra arvestamine peab arvestama nii pakutavate teenuste võimalusi kui ka vajalikku hooldust kodus. Arvan, et siin on kindla summa kehtestamise kõrval efektiivsem just riigi poolt vajaduspõhise miinimummäära kehtestamine, et tagada paindlikum süsteem ning erinevaid vajadusi arvestav töötasu.
See, et ühiskond peab puudega inimesi aitama, on minu arvates eelkõige inimlikkuse küsimus, ning võrdse kohtlemise põhimõte on kantud ideest, et kõik inimesed on oma õigustelt võrdsed. Õigus seaduse võrdsele kaitsele kuulub inimese põhiõiguste hulka ning see on kirjas ka Eesti Vabariigi põhiseaduses. Eesti seadused ja rahvusvahelised inimõiguslepped määravad põhiseadusele lisaks kindlaks tunnused või omadused, millega seoses ei tohi inimest panna ebasoodsamasse olukorda. Mõned nendest tunnustest on sellised, mida inimene muuta ei saa, nagu sugu, rahvuslik päritolu või puue. Seepärast oleme kohustatud looma puuetega inimestele teistega võrdsed võimalused ning usun, et meie ühiskond on selleks järjest enam valmis.”
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
