Kas tuleb trahvi maksta? Inimesed on hädas andmete korrastamise nõudega ehitusregistris

Paika peab see, et Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §26 järgi korrastatakse ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks. §26 sätestab ka, et korrastamise käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned, nende ehitisealune pind ja koordinaadid.

Väidetav 500 eurone trahv (mõnikord esitatud viitega riigilõivuseadusele) selle eest, et andmed ei ole ehitisregistrisse kantud, ei toetu ühelegi riiklikule haldusaktile. Riigilõivuseaduse § 3316 kohaselt võetakse enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise registrisse kandmise eest riigilõivu 500 eurot (ehitusseadustik jõustus 2015. aasta 1. juulil). Juhime tähelepanu, et see riigilõiv kohaldub ainult ebaseaduslikele ehitistele. Ehitise andmete puudumine ehitisregistrist ei tähenda tingimata, et ehitis on ebaseaduslik. Ebaseaduslik on ehitis, mis ehitati ilma ehitusloata olukorras, kus loa olemasolu on nõutav (tasub tähele panna, et näiteks enne 1995. aasta 22. juulit valdavalt seda nõuet ei eksisteerinud).

Ei pea paika ka väide, et riik nõuab kõigile hoonetele kasutuslube alates 1. jaanuarist 2020. Kasutusloa vajadus on sätestatud ehitusseadustikus, 1. jaanuarist 2020 kasutuslubade käsitlemise kord ei muutu.

Ehitisregistri korrektsed andmed on hädavajalikud näiteks hoonete ohutuse hindamiseks ja selleks, et langetada õigeid otsuseid kütte-, vee- või kanalisatsioonitrasside rajamisel või prügiveo korraldamisel. Ka selleks, et kiirendada ehitustegevust ja vähendada sellest tulenevat ebamugavust (nagu pikalt suletud teed või lõhutud taristu). Niisamuti hoonete ostu-müügi tehingutes informatsiooni kogumiseks. Seetõttu on andmete korrastamine registris väga oodatud. Kuid riik ei ole andmete korrektsuse nõude tagamiseks ette näinud rahalisi sanktsioone.

Heade soovidega,
Ehitusregistritalitus