Kas teadsid? Paljud elektritõukeratta juhid rikuvad teadmatusest seadust
Avaldatud: 19 märts, 2026
Foto: erakogu Eestis kehtiv seadus kohustab teatud tehniliste näitajatega kergliikuritele, sealhulgas osale elektritõukeratastest, sõlmima liikluskindlustuse. Samas on teadlikkus sellest nõudest endiselt madal ning paljud juhid ei tea, kas nende sõiduk kuulub üldse kindlustuskohustuse alla.
Transpordiameti liiklusohutuse eksperdi Darja Lukašenko-Tšistotini sõnul tekitab segadust asjaolu, et kõik elektritõukerattad ei vaja automaatselt kindlustust. „Kindlustuskohustus sõltub konkreetse sõiduki tehnilistest näitajatest, näiteks valmistajakiirusest ja massist,” selgitas Lukašenko-Tšistotini.
Kindlustusekspert: kõik elektritõukerattad ei kuulu sama reegli alla
Liikluskindlustus on kohustuslik juhul, kui kergliikuri valmistajakiirus ületab 25 km/h või kui selle kiirus on üle 14 km/h ja mass ületab 25 kilogrammi. „Kui valmistajakiirus on üle 25 km/h, siis ei loeta sellist sõidukit enam kergliikuriks, vaid mootorsõidukiks, millele kehtivad omakorda teised reeglid,” sõnab IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuht Triin Kääramees.
Kääramehe sõnul võib kindlustuse puudumisel õnnetuse põhjustaja kanda märkimisväärset rahalist vastutust. „Kuigi kannatanule hüvitatakse kahju, nõutakse summa hiljem süüdlaselt tagasi,” ütleb ta, et praktikas võivad kulud ulatuda tuhandetesse või isegi kümnetesse tuhandetesse eurodesse. „Näiteks juhul, kui vigastada saab jalakäija, kelle ees tõukeratas pidama ei saanud või sai kergliikuri poolt kahjustada hoopis tänaval parkinud sõiduk,” lisab Kääramees.
Kergliikuritega seotud õnnetusi on igal aastal sadu
Kergliikurite kasvav populaarsus toob kaasa ka õnnetusi. Transpordiameti andmetel toimus 2025. aastal kergliikurijuhtide osalusel 314 inim-kannatanuga liiklusõnnetust, aasta varem oli neid 413. Kuigi aastaga on õnnetusi toimunud vähem, siis problem püsib. 2025. aastal sai vigastada 290 kergliikurijuhti, lisaks 14 jalakäijat ja 8 jalgratturit.
Lukašenko-Tšistotini sõnul on levinumad õnnetused seotud kukkumiste ja kokkupõrgetega. „Õnnetuste põhjustena mängivad sageli rolli sõiduki üle kontrolli kaotamine, liiga suur või teeoludele mittevastav kiirus, tähelepanematus liikluses või ka joobes juhtimine,” loetles ta.
Lisaks ametlikule statistikale ravitakse haiglates igal aastal sadu tõukerattaga seotud vigastusi, millest paljud ei jõua politsei statistikasse. Hinnanguliselt ravitakse Tallinnas igal aastal ligikaudu 500–1000 elektritõukerattaga seotud vigastust.
Tuunimine võib muuta tõuksi mootorsõidukiks
Lisariski võib tekitada ka sõidukite ümberehitamine. Näiteks kiirusepiiraja eemaldamine võib muuta tõukeratta mootorsõidukiks, millele kehtivad teised nõuded ning millega ei tohi tavaliikluses sõita. „Kergliikuritega sõidavad sageli alaealised, seetõttu tuleks lapsevanematel eriti tähelepanelikud olla. Ohutusest rääkimata võib nõuetele mittevastava kergliikuriga liiklemine pere-eelarvesse ootamatuid väljaminekuid tuua,” märkis Kääramees.
Uus lahendus aitab juhil oma kohustust kiiresti kontrollida
Kindlustusvaldkonnas on üheks probleemiks olnud ka teenuse varasem piiratud kättesaadavus. „Seni tuli kindlustuse saamiseks enamasti teha kirjalik päring ja oodata vastust. Nüüd saab kergliikuri kindlustuse sõlmida kiiresti ja mugavalt veebis,” ütles Kääramees.
IIZI Kindlustusmaakler on loonud veebipõhise kalkulaatori, mille abil saab kergliikuri omanik kontrollida, kas tema sõiduk kuulub kindlustuskohustuse alla. Vajadusel saab samas keskkonnas võrrelda erinevate kindlustusandjate pakkumisi ja sõlmida lepingu.
Spetsialistid soovitavad enne hooaja algust üle vaadata, millised nõuded konkreetsele sõidukile kehtivad, et vältida võimalikke õiguslikke ja rahalisi riske.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
