Kas oled tahtmatult kindlustuspettust sooritanud? Inimesed satuvad sellisesse olukorda aina enam
Avaldatud: 7 november, 2025
Pilt: Pexels Kindlustuspettuste arv on sel aastal püsinud võrreldes eelmiste aastatega stabiilne, selgub kindlustusseltsi Balcia statistikast, kuid üha rohkem satuvad inimesed olukorda, kus nende tegevus näeb kindlustusandjale välja kui kindlustuspettus. Tihti juhtub see nende enda teadmata ja tahtmatult, mis on tingitud peamiselt aja- ja rahapuudusest.
Balcia kindlustusosakonna juht Jonatan Jõks selgitab, kuidas hoiduda tahtmatult kindlustuspettust sooritamast.
Jonatan Jõksi sõnul tuleb kahjukäsitlejatel pidevalt tegeleda juhtumitega, kus inimesed on kas tahtlikult või tahtmatult sooritamas kindlustuspettust. Lisaks aja- ja rahapuudusele valitseb mõtteviis, et kindlustusele andmete esitamisel pisivead ei loe, kuid ekspertide sõnul on need siiski tähtsad.
Õiguslikult on kindlustuspettus teadlik valeandmete esitamine või oluliste asjaolude varjamine eesmärgiga saada kindlustushüvitist. Hiline teavitamine või puudulik tõendamine ei ole automaatselt pettus, küll aga võib see tuua kaasa hüvitise vähendamise või keeldumise vastavalt tingimustele. Pettuseks muutub olukord siis, kui eesmärk on teadlikult või isegi teadmatusest luua, võimendada või muuta kahju fakte, et saada põhjendamatult suur hüvitis ning seda mistahes kindlustuse liigis.
„Kindel reegel on see, et kindlustusjuhtum peab olema juhtunud kindlustusperioodi jooksul,” ütles Jõks. „Samuti tuleb kindlustusjuhtumist teatada koheselt. Näiteks kui hilineda teatamisega üle kuu aja, siis paneb see kindlustusseltsis häirekellad helisema.”
Aina sagedasemaks on muutunud kindlustusjuhtumid, kus inimene ei võta kahju tekkimisel kindlustusseltsiga koheselt ühendust. Näiteks lükatakse autoklaasile tekkinud kivitäkke parandamist edasi ning oodatakse, et klaasiga juhtuks veel midagi. Sarnased juhtumid on parklates autokerele tekkinud kriimud ja ustega löödud pisimõlgid.
„Klaasikahjude puhul on kaskokindlustuse olemasolul omavastutus sageli null, kuid näiteks parklakriimude ja mõlkide korral tuleb tasuda omavastutus ning seetõttu lükatakse kahjust teatamist mõnikord mitu kuud edasi kas aja- või rahapuudusest. Kui kindlustusselts asub ühel hetkel asja kontrollima, siis pole enam säilinud kaamerapildid või muud tõendid ning kahjuteade võib kvalifitseeruda kindlustuspettuseks,” rääkis Jõks. „Inimeste käitumine on sellistel juhtudel reflektiivne ning nad mõtlevad, et teeme kahe erineva õnnetuse automõlgid korraga korda. Tegelikult nii ei tohi käituda.”
Fantoompõdrad maanteedel
Tahtlikult püüavad inimesed kõige rohkem kindlustusseltse petta erineva katkise tehnikaga. Näiteks juhtub üsna sageli, et kindlustuspoliis sõlmitakse pärast telefoni või sülearvuti katki minemist ning üritatakse tagantjärele kindlustusseltsilt kahjusummat kätte saada.
Samuti proovitakse kindlustusseltsidele tihti hämada liiklusõnnetustega seonduvat.
„Autoõnnetuste üsna tavaline seletus on selline, et jänes või kass jooksis teele ning seetõttu tuli auto kraavi keerata. Palju oleme kokku puutunud ka niinimetatud fantoompõtradega, kellega kokkupõrge on auto sõidukõlbmatuks muutnud, ent uurimisel ei leia me ühegi autodetaili küljest ühtki loomakarva,” lausus Jõks.
„Selliste liiklusõnnetuste sage põhjus on sõidu ajal nutitelefoni näppimine ja tähelepanematus, kuid kahju kandmine üritatakse veeretada kindlustusseltsi kaela,“ lisas Jõks.
Üheks kurioossemaks hiljutiseks juhtumiks peab Jõks väidetavat tõukerattaõnnetust, mille tagajärjel oli üks Tallinna noormees esihambast ilma jäänud, kuid arsti kinnitusel polnud suus ühtki tuvastatavat pehmete kudede vigastust, mis viitaks traumale. Kuidas noormees hambast ilma oli jäänud, pole kindel, ent kindlustusselts kahtlustas pettust ning sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustus sel korral klienti ei aidanud.
Kahjusummad tuleb tagasi maksta
„Kindlustuspettuste korral võib halvimal juhul endale kriminaalasja kaela saada, paremal juhul on pettuse välja tuleku korral hiljem raske endale mõistliku hinnaga kindlustust sõlmida. Kindlustusseltsides on tööl uurijad, kel on kõrge motivatsioon iga juhtumi tegelikud asjaolud välja uurida, seega ei saa pettuse teele minekut küll kellelegi soovitada,” ütles Jõks.
Samuti toob ta näite, kus autovõtmete kadumisest teatanud mees sai esialgu kindlustusseltsi kuludega endale uue autovõtme, kuid uurimine näitas kahtlaseid asjaolusid – avalikud kaamerapildid ning muud meetodid asetasid mehe väidetava kaotuse ajaks hoopis teistesse kohtadesse.
„Valeandmete esitamine on pettus ning see klient pidi kadunud autovõtme valmistamiseks hüvitatud summa kindlustusele tagasi maksma,” kommenteeris Jõks.
Levinud tahtmatud eksimused ja kuidas neid vältida
1. Kogun kahjud ja teatan korra
Parklakriimud, pisimõlgid või kivitäkked jäetakse „paremate aegade” ootele. Tulemuseks on, et vanema kahju tekkeaeg jääb tõendamata ja seguneb hilisemaga.
Vältimiseks: teata igast sündmusest kohe, fikseeri seisukord sündmuskohal ülevaatefotode ja lähivõtetega. Oluline on, et säiliksid originaalpildid ja jõuaks kindlustusandjani.
2. Klaasikahju venitamine
Kivitäke jäetakse parandamata lootuses „et juhtuks midagi suuremat”. Hiljem tekib küsimus, kas kõik kahjustused on samast sündmusest.
Vältimiseks: lase täkked kiiresti parandada – klaasitöödel on kaskos sageli eritingimused ja Balcia kindlustuses on esmakordse juhtumi korral omavastutus 0€.
3. Hiline teatamine
„Polnud aega” on inimlik, ent kaamerasalvestised ja tunnistajate mälu kaovad.
Vältimiseks: teavita viivitamata vastavalt tingimustele. Kui kõik dokumendid pole koos, anna esmalt teada ja esita tõendid hiljem.
4. Ainult lähipildid remondiettevõttelt või kliendilt
Kui kogu objekti ülevaade puudub, siis hiljem võib tekkida vaidlus, mis kahjustused kuuluvad sündmuse alla.
Vältimiseks: Kahjustusi fikseerides ära unusta teha pilti ka tervest sõidukist või kahjustada saanud seadmest.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
