Kas loto mängimine ja spordipanused võivad takistada kodulaenu saamist?
Avaldatud: 1 september, 2025Kuigi õnnemängudesse rahaline panustamine on paljude jaoks süütu meelelahutus, võib regulaarne ja märkimisväärsete summadega mängimine mõjutada laenusaaja krediidivõimekust. Kas õnnemängud võivad kodulaenu taotlemisel saada takistuseks?
Hasartmängud kui meelelahutus on muutunud aina kättesaadavamaks – loto, spordipanuste ja kasiinomängude mängimiseks ei pea enam kodust väljuma, sest online-lahendusi saab mugavalt siduda pangakaartidega ning raha mängu panna seni, kuni seda jätkub. Probleemid võivad ilmneda aga suuremate finantsotsuste tegemisel, näiteks kodulaenu taotlemisel, kui maksekäitumine peegeldab panustamisega liialdamist.
Eesti Loto andmetel on Eestis lotomängijaid ligi 400 000, kusjuures on keskmine mängija 35–55-aastane. Keskmine kodulaenu võtja on SEB andmetel aga 38-aastane töötav eestimaalane. Seega otsib õnnemängudest meelelahutust märkimisväärne osa tööturul aktiivsetest inimestest, kes plaanivad soetada isikliku kodu.
„Krediidivõimelisuse hindamisel on oluline, et kliendi sissetulekud on piisavad, regulaarsed ja ametlikult tõendatavad ning et tema krediidiajalugu oleks korras, tal ei ole võlgnevusi ning maksehäireid. Kui tarbija kulutab hasartmängude mängimiseks märkimisväärse osa oma sissetulekust, teeb seda regulaarselt ja/või pidevas kasvavas trendis, siis pank kõrge riskikäitumisega kliendile laenu ei väljasta,” avas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.
Keskmise palga juures võiks õnnemängudele kulutada maksimaalselt paarkümmend eurot
Kui kliendi maksekäitumine ja krediidiajalugu on korras, maksehäired puuduvad ning hasartmängudega kokkupuude piirdub väheste ja sissetulekuga võrreldes marginaalsete kuludega, siis ei mõjuta loto või teiste õnnemängude tagasihoidlik mängimine kliendi krediidivõimelisust. Seejuures paneb ekspert aga südamele, et kuigi raha panustamine ei sega alati koduostuplaane, siis tasuks õnnemängudele panustada võimalikult harva ja minimaalseid summasid.
„On vahe, kas inimene keerutab rahaga õnneratast fanaatiliselt ja järjepidevalt mõnes online-kasiinos või mängib aeg-ajalt paarieurose piletiga bingot ja panustab põnevuse pärast viie euro piires suurematel spordivõistlustel. Esmaoluline on hoida kontrolli all panustamise regulaarsus ja suurus – näiteks Eesti keskmise palga puhul võiks jääda see summa maksimaalselt paarikümne euro piiresse ühes kalendrikuus,” avas Hallang.