Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Hispaania gripi ohvrid 1918. aastal.

Esimest ilmasõda peetakse kõige ohvriterohkemaks, aga vähem on teada asjaolu, et lahingutest enam tappis sõdureid 1918. aastal Euroopasse jõudnud gripp.

Tegemist on, muide, sama haigusega, nn seagripi ehk viirusega H1N1, mis 2010-2011. aastal Eestit rappis ja mitmeid ohvreid nõudis. 100 aastat tagasi oli inimeste vastupanuvõime sellele viirusele väiksem ja haigus nõudis kuni 100 miljonit inimelu. Kokku haigestus ligi 500 miljonit inimest.

Haigust kutsutakse Hispaania gripiks seetõttu, et Hispaania oli esimene maa, kus sellest avalikult räägiti. Ülejäänud riigid olid sõjas ja infot haiguste kohta tsenseeriti.

Haigus tuli Euroopasse 1918. aasta kevadel tõenäoliselt USA-st koos Ameerika vägedega Kansasest, mis saadeti appi Inglismaale ja Prantsusmaale. 1918. aasta suvel levis haigus Saksamaale, kus see nõudis lühikese ajaga üle 400 000 inimelu. Varsti pärast seda Saksamaa kapituleerus ja sõda sai kiire lõpu.

H1N1 oli toona väga nakkav viirushaigus, mis tõi kaasa kõrge palaviku, põletikust tingitud kopsuturse ja veremürgituse. Keskmiselt iga viies nakatunu suri. Haigus tabas kõige raskemalt just noori ja tugevaid mehi.

Viiruse tõttu hakkasid inimesed massiliselt suitsetama, kuna algul aravati, et haigust põhjustab bakter ja tubakasuits aitab baktereid hävitada. Samuti levis jutt, et haigust aitab ära hoida pudru söömine. Inimesed aga surid nagu kärbsed vaatamata suitsetamisele ja pudru söömisele.

Hispaania gripp on teadaolevalt ajaloos kõige tapvam haigus, mis inimkonda on tabanud. Haiguse tulemusel kukkus inimeste eluiga USA-s praktiliselt üleöö 12 aasta võrra. Haigus arvatakse olnud algselt pärit lindudelt, nn linnugripp. Ka seagripp oli arvatavalt algselt pärit lindudelt.

Viimased uudised