Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuvatõmmis.

Kuu aja eest Postimehe aasta arvamusliidri tiitliga pärjatud raadiomees ja kolumnist Ivan Makarov vihjab oma artiklis, et Kersti Kaljulaid võiks presidendi ameti maha panna.

Arvamusloos „Vanaemad ei seksi robotitega” heidab Makarov presidendile ette esmaspäeval parlamendis ministrite ametissevannutamisel üles näidatud jämedat etiketirikkumist ja süütuse presumptsiooni eiramist ebaväärikas protestiaktsiooni vormis.

Tunnustatud arvamusliider kirjutab muu hulgas:

Kui president Kersti Kaljulaid ilmus rahva poolt valitud saadikute ette dressipluusis „Sõna on vaba”, esimene mõte oli, et kas tõesti toetab riigipea ekrelaste poolt aegajalt tehtavate avalduste kogu sõnavalikut? Sest kui vaba, siis vaba – sõnavabadus laieneb kõigile. Samas tekib küsimus – miks siis presidendi enda vastuvõtul kehtib teatud dresscode ja sinna ei lubata bikiinides ja vatijopedes inimesi? Miks ei saa sinna minna särgis kirjaga „Kanep vabamüüki”? Sest see oleks äärmine lugupidamatus presidendi ja rahva vastu. Sest nii ei sobi, kuna pidulikel riiklikel vastuvõttudel ja üritusel on oma etikett, mis laieneb ka võõrustajale, kellele endale teatud asjad lihtsalt ei sobi. Millele on omal ajal juba pööranud tähelepanu mis-ta-nimi-nüüd-oligi Hannes Võrno, kes lasi käibele mõiste „Orissaare seeneline”.

See, et president lahkus demonstratiivselt riigikogu saalist ühe ministri ametivande andmise ajaks, oli protestiaktsioon. Kas EV riigipeal on sobilik korraldada protestiaktsioone parlamendis? No üldse protestiaktsioone korraldada? Presidendi keeldumine viibida ruumis väidetava naisepeksja vandeandmise ajal on veider inimese puhul, kes ise palkas täiesti tõendatud naisepeksjat Eesti Vabariigi suurjuubelit sisustama.

Presidendi lubadus vabandada ministri ees, kui kahtlused perevägivallas peaksid osutuma alusetuks, on kummaline riigipea puhul, kes peaks ju seisma põhiseaduse, inimõiguste ja sealhulgas ka süütuse presumptsiooni eest. Ja kui lõpuks selguks, et minister ei ole süüdi, kes vabandaks siis valijate eest? Kes vabandaks kirgede üleskütmise eest niigi ärevaks aetud ühiskonnas? Ja kas seda oleks üldse võimalik vabandustega korvata?

Makarov lõpetab oma artikli korrates Ahto Lobjaka poolt 22. veebruaril Postimehes presidendirollis olles tehtud avaldust ja väljendades sellele omalt poolt toetust: „Armas Eesti rahvas! Teatan teile raske südamega oma tagasiastumisest Eesti Vabariigi presidendi ametist. Teen ühtlasi riigikogule ettepaneku muuta Eesti vabariigi põhiseadust nii, et kaotataks presidendi institutsioon… Presidendi amet Eestis on devalveerunud piirini, kus temast on saanud ühiskondliku arengupeetuse järelevalvaja.”

Viimased uudised