Karm hinnang: Teise lugemise läbinud eelnõu jätab üle 2000 õpetaja ilma pedagoogi miinimumpalga garantiita ja suurendab bürokraatiat
Avaldatud: 11 detsember, 2025
Foto: HTM Värskelt teise lugemise läbinud eelnõu lõhestab õpetajaskonda, sest tühistab senise väärtuspõhise ja seaduse tasandil garanteeritud ühiskondliku kokkuleppe, mille järgi ei teeni mitte ükski Eesti laste ja noorte õpetaja alla õpetajate palga alammäära (täna: 1820 eurot).
Peagi kolmandale lugemisele minev eelnõu annab 2100le, sageli karjääripöörajast ja muu valdkonna eksperdist õpetajatele sõnumi, et nad ei vääri isegi õpetajate miinimumpalka.
Kokku 40 haridusvaldkonnaga seotud organisatsiooni on esitanud Riigikogule pöördumised, et seda otsust mitte teha. Seisukohaga on tänaseks liitunud ka üle 1500 inimese Rahvaalgatuse kaudu.
Õpetajate töötasu alammäär ehk õpetajate miinimumpalk on minimaalne tasu, millest madalamat tasu ei luba kehtiv seadus maksta mitte ühelegi inimesele, kes õpetab Eestis lapsi. Sellega oleme väärtustanud õpetaja rolli ja loonud elementaarsed eeldused selleks, et õpetajad saaksid keskenduda meie kõigi lastele, mitte olla mures enda või oma pere baasilise hakkamasaamise pärast. Tänavu on õpetajate miinimumpalk 1820 eurot (bruto). Riigikogu teise lugemise läbinud eelnõu jätab ilma selle garantiita ligi 2100 õpetajat ja sealhulgas arvestatava hulga uusi õpetajaametisse tulijaid, lubades nende puhul edaspidi lähtuda riiklikust miinimumpalgast, mis on tänavu 886 eurot (bruto).
„Jätkuvalt võetakse õpetajate miinimumpalga garantii ära 2100 Eesti õpetajalt. Tänases õpetajatekriisis on selline valik arusaamatu. Eriti olukorras, kus nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Tartu Ülikooli esindajad on korduvalt väljendanud, et tegelikkuses mitte ükski koolijuht õpetajate palga alammäärast madalamat palka maksma ei hakka. Teha seadusmuudatusi, millelt mõju ei oodata, ei ole kooskõlas hea õigusloome tavaga,” ütles 22 haridusorganisatsiooni pöördumise üks eestvedaja, MTÜ Alustavat õpetajat toetava kooli tegevjuht Triin Noorkõiv.
„Kultuurikomisjon on Liina Kersna eestvedamisel teinud pingutusi, et vähendada õpetajate hulka, kes jäävad õpetajate miinimumpalga garantiita, kuid jätkuvalt on tuhanded eelnõu hammasrataste vahel,” selgitas Noorkõiv. „Kahjuks muutuks olukord halvemaks 2100 õpetajale, kes on tulnud koolidesse appi, omades näiteks bakalaureusekraadi või olles bakalaureuse üliõpilane muul erialal kui õpetajakoolitus. On ilmselge, et õpetaja töötasu peab lähtuma tema kogemusest ja oskustest ning kasvama karjääri edenedes, aga töötasu diferentseerimist tuleb teha motiveerivas mahus ning õpetajate töötasu alammäärast ülespoole ja mitte allapoole.”
Organisatsioonid on olnud praegusel kujul õpetajate karjäärimudelile vastu tervikuna, sest see kasvatab bürokraatiat ja halduskoormust, dubleerib olemasolevaid süsteeme ega paku sisulist lahendust. 22 haridusorganisatsiooni pöördumises on märgitud, et Riigikogu ette jõudnud mudel ei hõlma nüüdisaegset arusaama õpetajatöö ja tööturu võimalustest ja vajadustest ning ei arvesta Eesti eriilmelise õpetajaskonnaga ja erisuguste koolidega.
Praegusel kujul õpetajate karjäärimudeli vastu on ka Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
