Kaitsevägi harjutas Rutjal koos liitlastega mehitamata õhusõidukite tõrjumist
Avaldatud: 6 märts, 2026
Foto: rms Joonatan Jõgiaas Neljapäeval, 5. märtsil toimus Rutjal õppus Digital Shield 2.0, mille jooksul harjutasid Eesti, Ameerika Ühendriikide ning teiste liitlasriikide relvajõudude üksused mehitamata õhusõidukite tõrjumist.
Õppusel ühendati liitlaste sensorid ning juhtimis- ja kontrollisõlmed reaalajas jagatud andmevõrguks, et ohtu kiiremini tuvastada ja sellele koordineeritult reageerida.
„Õppusel katsetasime kontseptsiooni, kuidas tagada mehitamata õhusõidukite ohu vastu tõhus kaitse keskse juhtimis- ja kontrolltarkvara abil, mille kaudu saab juhtida püüdurdroone ja rakette,“ ütles Eesti õhuväe õhuseiredivisjoni ülem major Tõnis Pärn. „Eesmärk on ühildada kõik lähiajal saabuvad droonitõrjevahendid üheks ühtselt juhitavaks süsteemiks.”
Olulise elemendina katsetati ka Eesti ja rahvusvahelise kaitsetööstuse kõrgtehnoloogilisi lahendusi, mis ühilduvad liitlaste – eeskätt Ameerika Ühendriikide, aga ka Eesti kaitseväe – rakendatavate võimetega. Õppusel koondati sensorite kogutud andmed juhtimispunktidesse, kust edastati info sihtmärkide hävitamiseks relvasüsteeme CV90 ja Piorun opereerinud üksustele. Uue lahendusena testiti ka püüdurdroone Alta Ares, TYTAN ja Origin Blaze ning raketisüsteemi IonStrike.
Õhust tuleva ohu tõrjumisel on määravaks kiirus, erinevate süsteemide koostoime ja usaldusväärne andmevahetus, mis tagab vaenulike mehitamata õhusõidukite õigeaegse märkamise, tuvastamise ja hävitamise. Õppus andis võimaluse harjutada potentsiaalseid ohusituatsioone võimalikult realistlikes tingimustes. Testitud ühine andmevahetuskeskkond on sarnane Ukrainas kasutatavale süsteemile Delta.
„Õppus Digital Shield 2.0 toob esile liitlaste innovatsiooni ja koostöö tugevuse, tagades, et meie üksused suudavad avastada, otsustada ja tegutseda kiiremini kui ükski vastane,” ütles Ameerika Ühendriikide armee 10. õhu- ja raketitõrje väejuhatuse ülem brigaadikindral Curtis W. King. „Testides neid võimeid reaalse maailma stsenaariumides tugevdame Euroopa idatiival kaitset ja heidutust enneolematu kiiruse, turvalisuse ja vastupidavusega.”
Erinevate sensorite poolt kogutavate andmete tervikuks koondamine võimaldab parandada üksuste olukorrateadlikkust. Liitlaste vahel jagatavad jälgimisandmed parandavad sihtmärkide avastamist, kiirendavad otsuste tegemist ja võimaldavad koordineeritud reageerimist, mis ühtlasi tõstab üksuste valmisolekut ning tugevdab kaitset.
Eelmise aasta novembris Eestis toimunud õppusel Digital Shield 1.0 harjutati eraldiseisvate sensorite ja juhtimisahelate kiiret integreerimist hajutatud võrgustikuks, mis suudab tagada andmevoo püsimise ka sidehäirete korral. Seekordne õppus Digital Shield 2.0 tugines varem katsetatule, kaasates edasiarendusena kõigi kolme Balti riigi relvajõud ja nende vahelise info jagamise, uued süsteemid kui ka laskeharjutuse erinevatest relvasüsteemidest Rutja lähistel.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
