Kaitseväe aastapäeval tunnustati parimaid ohvitsere ja allohvitsere
Avaldatud: 16 november, 2020
Kaitseväe pilt. Täna toimus kaitseväe 102. aastapäeva puhul Eesti sõjamuuseumis pidulik tänuüritus, kus kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutus tunnustasid kaitseväe parimaid ohvitsere ja allohvitsere. Aasta ohvitseriks valiti kolonel Vahur Karus, aasta allohvitseriks vanemveebel Andres Pajur.
Kaitseväe juhataja andis oma aastapäeva kõnes ülevaate ennekõike just tänavuse aasta väljakutsetest, millega on nii kaitsevägi kui laiem maailm pidanud rinda pistma, sealhulgas koroonaviirus. „See on kaitseväelegi seadnud täiendavaid ülesandeid ning planeeritud ülesannete täitmisele takistusi. Kaitseväe juhatajana saan öelda, et oleme hästi hakkama saanud. Meil on olnud piisavalt tarkust ja ehk ka õnne täita oma rolli,“ ütles kindralmajor Martin Herem ning tõstis esile, et takistustest hoolimata on kaitsevägi suures plaanis jätkanud rahuaegse väljaõppega, järgides oma plaane ja kohustusi ning jätkanud väljaõpet liitlastega.
Oma kõnes tunnustas kaitseväe juhataja ka kõiki kaitseväelasi, sealhulgas ajateenijaid ja töötajaid ning kaitseliitlasi nende panuse ja suhtumise eest Eesti kaitsevõime hoidmisse ja arendamisse.
Tänuüritusel andis kaitseväe juhataja koos kaitseväe veebel ülemveebel Enn Adosoni ning Riigikaitse Arendamise Sihtasutuse nõukogu esimehe Toomas Lumaniga üle aasta ohvitseri preemia kolonel Vahur Karusele ja aasta allohvitseri preemia vanemveebel Andres Pajurile. Ohvitseri ergutuspreemiad pälvisid kolonelleitnant Kaido Tiitus ja kolonelleitnant Raigo Paimla. Allohvitseri ergutuspreemia said vanemveebel Margus Simson ja nooremveebel Jana Juul.
„Aasta-aastalt on paranenud sisuline koostöö kaitseväe ja erasektori vahel, ning sellele on palju kaasa aidanud meie ohvitserid ja allohvitserid, kes peavad tähtsaks kaitseväe ja erasektori koostööd, ning kes seda mõtteviisi ja koostöövaimu edasi kannavad,“ ütles Luman ning tõi näiteks augustis toimunud Kaubanduskoja korraldatud ärihooaja avamise Tapa sõjaväelinnakus, kuhu tuli kokku ligi tuhat ettevõtjat.
„Üksteise mõistmine ja tihedam suhtlus on ikka need, mis edasi viivad, aitavad ühiseid väärtuseid edasi kanda ja panustavad riigi edukamaks ja loomulikult ka kaitstumaks muutmisse,“ lisas Luman ning tänas kaitseväelasi ja kaitseliitlasi nende panuse eest.
Aasta ohvitser kolonel Vahur Karus on kaitseväes teenistuses 1993. aastast. Kolonel Karus on sõjaväelise hariduse omandanud Rootsi kuningriigis ja Ameerika ühendriikides, teeninud muu hulgas Scoutspataljoni ülemana ning kaitseväe juhataja sõjalise nõunikuna. Enne 1. jalaväebrigaadi ülema ametikohale asumist täitis ta kaitseministeeriumis riigikaitse planeerimise osakonna juhtaja asetäitja kohustusi. Aastatel 2002–2003 osales ta välismissioonil Kosovos ning 2006–2007 Eesti kontingendi ülemana Afganistanis. Kolonel Karust on tunnustatud rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga, Maaväe Ohvitseri kuldristiga, Scoutspataljoni teenetemärgiga, Kaitseväe teenetemärgiga ning Kaitseväe teeneteristiga riigikaitseliste teenete eest.
Aasta allohvitser vanemveebel Andres Pajur on kaitseväes teenistuses 2004. aastast. Vanemveebel Pajur on sõjalise hariduse omandanud kaitseväe lahingukoolis ning käinud nii Ukrainas kui Suurbritannias end erialaselt täiendamas. Hetkel on ta teenistuses demineerimiskeskuse ülema abina. Vanemveebel Pajur on osalenud mitmel korral välisoperatsioonidel ning teda on tunnustatud kahel korral nii kaitseväe juhataja teenetemärgi kui teenistusmärgiga ning ühel korral pioneeripataljoni rinnamärgiga.
Aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri valimine on seni suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate ja alluvate hea teenistuse tunnustamiseks, kus aasta ohvitseri ja allohvitseri tiitli pälvinu saab Riigikaitse Edendamise Sihtasutuselt 3200 euro suuruse preemia.
Riigikaitse Edendamise Sihtasutus loodi Eesti riigi ja Eesti kaubandus-tööstuskoja poolt 2004. aasta juunis. Sihtasutuse eesmärk on lisaks kaitseväelaste tunnustamisele kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe toetamine ning isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
